Teade
| Arhiiviandmed | |
| Viide | H II 13, 396/8 (5) |
|---|---|
| Täisviide | H II 13, 396/8 (5) < Koeru khk., Laaneotsa k. - Johannes Eduard Erme (1888) |
| Viite osad | Kogu:H IIKöide:13LK1:396LK2:398Pala:5 |
| Kogumisaasta(d) | 1888 |
| Kogujad | |
| Pala kogumiskoht | Järvamaa, Koeru |
| Teksti sisu | |
| Objekti liik | mägi, linnamägi |
| Muud märksõnad | varandus, ennustus |
| Žanr | muist |
| Jututüüp | Lossi teevad maatasa vaenlased; varandus peidetud mäe alla |
| Pärimuskohad | |
| Koht 1 | |
| Objekti nimetus | Merja linnamägi |
| Vana maakond | Järvamaa |
| Kihelkond | Koeru |
| Vana vald | Koeru |
| Vana küla | Merja |
| ERA kood | Koe_Merja_02 Koe055 |
| Uus maakond | Järva maakond |
| Uus vald | Koeru vald |
| Tekst | |
| Linna mägi.Merja külas. Koeru kihelkonnas Merja külast umbes paar versta eemal, välja peal, on üks ilus ümbargune mägi kui muna, mis umbes arvata 16 sülda kõrge on. Rahvas kutsub seda Linna Määks ja ka se küla mis seal all, on oma nime sest saanud Linna Mää küla. Üks vana jut rägib sealt nõnda: kord kaua aja eest elas üks härra oma prouaga Linnamää toredas lossis, mis Mää ots seisis, uhkesti ja suuresti. Ei ühestki asjast olnud neil puudus ja naad olid rikkuse poolest kuulsad üle köige maa, aga ometi kurvastas üks asi neid väga, et neil lapsi ei olnud kes edaspidi vara pärjaks oleks jänud ja naad olid jo meelt ära heitmas. Seal saivad nemad kuulda et kuskil kohas üks väga tark nõid elada kes kõik tulevased asjad teab ette kuulutada. Selle juure läksivad nemad ja palusivad kuulutada kes nend tulevane vara pärija pidi olema. Nende suureks rõõmuks kuuludas nõid, et enne, kui aasta möödas, saab proua oma süles üht poeg last kandma. Nad maksivad rohkesti nõiale ja läksivad rõõmuga kodu tagasi. Aga korraga jäi härra haikeks ja - suri, enne kui vara pärijad nähä saigi. Proua kurvastus oli otsata suur. Ometi läks nõia ette kuulutus tõeks, enne kui aasta täis sai, sündis väga iilus ja priske poeg, Mis jälle prouad ära rääkimatta rõõmustas. Kui ta aga kolm tundi vanaks sai, akas ta proua ja kõikide kuuldes, kes seal olid, rääkima ja ütles Et teie mulle nõia käest elu käisite otsimas siis ei ole mina mitte Teie vara pärija, mina lähen ära ja kolme kuu pärast saab ka se loss ja varandus sootumaks äävitud ja maa tasa tehtud. Selle peale heitis ta pikali tõmbas hinge ja oligi valmis, kõik olid kohkund ja ehmatanud ja kui nad pärast toipusid arvasid et se une nägu pidi olema. Aga hirmus ette kuulutus läks otsani tõeks enne kolme kuud tuli vaenlase sõja vägi tappis elanikud kõik ära ja tegi lossi tuha hunnikuks. Ometi läinud ühel vanal teendril korda, Mää sisse lossi alla keldri hulga varandust ära peita, kus see praegu rahuga puhata. Nüüdki leitakse veel lossi prügi ja kiva Mää seest. Rahva jutt |
|
| Redigeeritud tekst | |
| Merja külast umbes paar versta eemal välja peal on üks ilus ümbargune mägi kui muna, mis umbes arvata 16 sülda kõrge on. Rahvas kutsub seda Linna Määks ja ka se küla, mis seal all, on oma nime sest saanud Linna Mää küla. Üks vana jut rägib sealt nõnda: kord kaua aja eest elas üks härra oma prouaga Linnamää toredas lossis, mis Mää ots seisis, uhkesti ja suuresti. Ei ühestki asjast olnud neil puudus ja naad olid rikkuse poolest kuulsad üle köige maa, aga ometi kurvastas üks asi neid väga, et neil lapsi ei olnud, kes edaspidi vara pärijaks oleks jänud ja naad olid jo meelt ära heitmas. Seal saivad nemad kuulda, et kuskil kohas üks väga tark nõid elada, kes kõik tulevased asjad teab ette kuulutada. Selle juure läksivad nemad ja palusivad kuulutada, kes nende tulevane vara pärija pidi olema. Nende suureks rõõmuks kuuludas nõid, et enne kui aasta möödas, saab proua oma süles üht poeg last kandma. Nad maksivad rohkesti nõiale ja läksivad rõõmuga kodu tagasi. Aga korraga jäi härra haikeks ja suri, enne kui vara pärijad nähä saigi. Proua kurvastus oli otsata suur. Ometi läks nõia ette kuulutus tõeks, enne kui aasta täis sai, sündis väga iilus ja priske poeg, mis jälle prouad ära rääkimatta rõõmustas. Kui ta aga kolm tundi vanaks sai, akas ta proua ja kõikide kuuldes, kes seal olid, rääkima ja ütles: Et teie mulle nõia käest elu käisite otsimas, siis ei ole mina mitte Teie vara pärija, mina lähen ära ja kolme kuu pärast saab ka se loss ja varandus sootumaks äävitud ja maa tasa tehtud. Selle peale heitis ta pikali, tõmbas hinge ja oligi valmis. Kõik olid kohkund ja ehmatanud ja kui nad pärast toipusid, arvasid, et se une nägu pidi olema. Aga hirmus ette kuulutus läks otsani tõeks, enne kolme kuud tuli vaenlase sõja vägi, tappis elanikud kõik ära ja tegi lossi tuha hunnikuks. Ometi läinud ühel vanal teendril korda mää sisse lossi alla keldri hulga varandust ära peita, kus see praegu rahuga puhata. Nüüdki leitakse veel lossi prügi ja kiva Mää seest. Rahva jutt. | |
| Tööprotsess | |
| IDkood (Koobas) | 15739 |
| Sisestaja | Eve Valper |
| Sisestuskuupäev | 04.11.2002 |
| Kontrollija | Melika Kindel |
| Kontrollimiskuupäev | 08.11.2002 |
| Lisatud | 20.06.2012 17:20 |
| Viimati muudetud | 08.08.2013 15:49 |
| Andmed Kivikeses | |
| Säiliku viide | H II 13 |
| Säilik | ERA-10335-63593-68706 |
| Pala | ERA-13219-56964-88505 |