Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H II 13, 353/4 (2) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H II 13, 353/4 (2) < Koeru khk. - Willem Wiitmann (1889) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IIKöide:13LK1:353LK2:354Pala:2 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1889 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Järvamaa, Koeru |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | kirik | ||||||
| Žanr | j, topon | ||||||
| Jututüüp | Jahiseltskonnas leitakse metsa sees kirik | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Koeru kirik | ||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||
| Kihelkond | Koeru | ||||||
| Vana vald | Koeru | ||||||
| Vana küla | Koeru | ||||||
| ERA kood | Koe_Koeru_01 Koe001 | ||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||
| Uus vald | Koeru vald | ||||||
| Tekst | |||||||
| Koeru kirikust jutustavad vanad inimesed järgmist lugu: Vanal aeal olnud Kiriku ümbrus kaugelt suure metsaga kaetud, ega ole keegi inimene seda kirikud teadnud. Ühel kenal pääval, läind hulk Saksu jahi peale, ratsa hoostega: Mets olnud suur ja igaüks läind ise arusse edasi saaki otsima. Üks Kindrali Proua aga eksind ära ja läind koguni sügavasse metsa, ta rännand terve pääva metsas ümber, aga välja põle osand minna. Ta kutsund viimaks, oma jahi koera enese juurde ja käskind koera ees minna, selepärast et ehk koer mõistab paremini metsast välja minna. Koer läind küll viledaste ees juba tük aega, aga ika üks mets, ei tule hoonet, ega lagedad maad. Viimaks saand koer hoopis tuliseks, ta kadund Proua silmist koguni ära, tulnud aga vähe aea pärast tagasi ja lipitsend sabaga nagu märki andes. Proual olnd juba meel hea, et koer ehk leidis õige tee ülesse, taa läind jälle koera jälgil edasi, aga vaata, koraga jõuavad naad ühe kiriku juure kesk suurt metsa. Proua vaatab imestusega kirikud mis ainu üksi metsa sees on, viimaks läheb ka kiriku sisse, vaatab seest värki ka järele; kui ta sellega valmis oli, tahtis ta torni ka vaadata, Ta ronind mööda kivi treppi üles poole, trep olnd kül vaevaline, aga saand ika viimaks ülesse. Üleval olnud kõiki kraami, vanu sõea riistu ja kerveid ning veel suur kell ripund seal üleveel. seda nähes tulnud taal hea nõu meele: ta võtnud kella kõla kätte ja hakand õige kõvaste kella lööma, selle lootusega et siis teised jahilised kuulevad, nõna olnutgi. Tüki aea pärast, tulnud teised jahi sõbrad kõiks sinna kiriku juure koku. Nende imestus olnud suur, kirikud nähjes, veel suurem kui nägid kes kella tõmbas! Eksind Proual oli hea meel, et eksitusest pääseb. Kõik jahilised nimetand leitud kirikud kohe leidja nimega:\" Maria Mahtaleena.\" Aga Kindrali Proua üteld: \"ei mitte, Koer on teda enne leidnud kui mina, selepärast peab ta nimi Koeru kirik olema.\" Ja nõna jäänd se nimi tänapäävani. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Koeru kirikust jutustavad vanad inimesed järgmist lugu: Vanal aeal olnud kiriku ümbrus kaugelt suure metsaga kaetud, ega ole keegi inimene seda kirikud teadnud. Ühel kenal pääval läind hulk saksu jahi peale ratsa hoostega. Mets olnud suur ja igaüks läind ise arusse edasi saaki otsima. Üks kindraliproua aga eksind ära ja läind koguni sügavasse metsa, ta rännand terve pääva metsas ümber, aga välja põle osand minna. Ta kutsund viimaks oma jahi koera enese juurde ja käskind koera ees minna, selepärast et ehk koer mõistab paremini metsast välja minna. Koer läind küll viledaste ees juba tük aega, aga ika üks mets, ei tule hoonet ega lagedad maad. Viimaks saand koer hoopis tuliseks, ta kadund proua silmist koguni ära, tulnud aga vähe aea pärast tagasi ja lipitsend sabaga nagu märki andes. Proual olnd juba meel hea, et koer ehk leidis õige tee ülesse, taa läind jälle koera jälgil edasi, aga vaata, koraga jõuavad naad ühe kiriku juure kesk suurt metsa. Proua vaatab imestusega kirikud, mis ainu üksi metsa sees on, viimaks läheb ka kiriku sisse, vaatab seest värki ka järele. Kui ta sellega valmis oli, tahtis ta torni ka vaadata. Ta ronind mööda kivi treppi üles poole, trep olnd kül vaevaline, aga saand ika viimaks ülesse. Üleval olnud kõiki kraami, vanu sõea riistu ja kerveid ning veel suur kell ripund seal üleveel. Seda nähes tulnud taal hea nõu meele: ta võtnud kella kõla kätte ja hakand õige kõvaste kella lööma, selle lootusega, et siis teised jahilised kuulevad, nõna olnutgi. Tüki aea pärast tulnud teised jahi sõbrad kõik sinna kiriku juure koku. Nende imestus olnud suur kirikud nähjes, veel suurem kui nägid, kes kella tõmbas! Eksind proual oli hea meel, et eksitusest pääseb. Kõik jahilised nimetand leitud kirikud kohe leidja nimega: Maria Mahtaleena. Aga kindralipProua üteld: \"Ei mitte, koer on teda enne leidnud kui mina, selepärast peab ta nimi Koeru kirik olema.\" Ja nõna jäänd se nimi tänapäävani. |
|||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 15715 | ||||||
| Sisestaja | Eve Valper | ||||||
| Sisestuskuupäev | 01.11.2002 | ||||||
| Kontrollija | Melika Kindel | ||||||
| Kontrollimiskuupäev | 08.11.2002 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:20 | ||||||
| Viimati muudetud | 08.08.2013 15:47 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H II 13 | ||||||
| Säilik | ERA-10335-63593-68706 | ||||||
| Pala | ERA-13219-56838-78421 | ||||||