Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 13, 351/3 (1)
Täisviide H II 13, 351/3 (1) < Koeru khk. - Willem Wiitmann (1889)
Viite osad Kogu:H IIKöide:13LK1:351LK2:353Pala:1
Kogumisaasta(d) 1889
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Willem Wiitmann
Teksti sisu
Objekti liik mõis, talu
Tegelased valitseja
Muud märksõnad sõda
Žanr muist
Jututüüp Rootsi kuningas kingib tema eest elu ohverdanud talumehe poegadele kohad; üks neist on Preedi mõis
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Preedi mõis
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Koeru
Vana vald Väinjärve
Vana küla Preedi
ERA kood Koe012
Uus maakond Järva maakond
Uus vald Koeru vald
Tekst
Praeguse Preedi mõisa kohal, olnud vanal aeal, üks veike talu koht, suure metsa ja soode keskel üksinda. Seal koha peal, elanud üks vana Isa, oma kuue pojaga, üsna vagasel viisil.
Kord oli sõda olnud, Taani ja Rootsi riikide vahel. Taani kuningas oli võitnud ja Rootslane pidand põgenema; ta põgenend nimetud koha peale, et seal suure metsa sees, kesgi teda ei pidand leidma. Aga vaendlased olid teda
taga otsind ja läind senna kohta ka vaatama, kas ehk põgeneja seal peitus juhtub olema.
Nüüd oli põgeneja koguni hädas, et vaendlased leiavad siit, siis enam elo lootust põle, kas parem ise surra, kui vaendlase mõega all elo anda.
Nüüd astus talupoeg Kuninga juure ja ütles: \"Minul on kuus poega, muretsege nende eest, kui ma suren ja tõotage mulle vandega, mino poegi mitte hädasse jätta, sest mina tahan Teie eest surra.\" Kuningas tõotand vandega seda teha. Talupoeg võtnud Kuninga riided, pand omaümber ja võtnud Kuninga mõega oma kätte, siis läind vaendlaste vasto välja. Vaendlased võtnud ta kinni ja surmanud seal samas paikas tema ära! - Ise läind minema, selle lootusega et Rootsi Kuningas nüüd otsas on. Aga Rootsi Kuningas lasknud talupoja surnukeha ilusti maha matta, siis läind ise välja, oma riiki ja kogund seal jälle sõeaväed koku, ning läind siis vaendlase vasto huuesti sõtta. Vaendlane kes teise arvas surnud olema, ei võind seda arvatagi, mis nüüd sündis. Rootsi kuningas võitis vaendlased ära ja hajas naad Rootsi maalt välja. Nüüd läks Kuningas vaatama, mis talupoja kuus poega teevad. Poisid harisivad priskesti põldu, oma Isa koha peal. Kuningas pidas aga oma sõna; ta kinkis iga ühele, suure koha päriseks, seal ümber kaudu, põlvest põlveni. Teistest kohtatest ei tea vanad rahvad rääkid, kuid aga Preedi mõis, on selle koha peale ehitud, kus se nimetud koht on seisnud. Preedi mõisa juures, jõe keskel on paergu üks küngas, kus selle talupoja surnu keha on maetud.
Lisa. Aastal 1888, suri paerguse Preedimõisa omaniku, viimane poeg ära. Siis ütles päris herra:\"kolmsada aastad on se Preedi Mõis, Isast poja kätte saand, aga nüüd peab vist võeraste kätte jääma, pärast minu surma.\" Sest on siis arvata, et se jutt juba kolmsada aastad vana võib olla.
Redigeeritud tekst
Praeguse Preedi mõisa kohal olnud vanal ajal üks veike talukoht, suure metsa ja soode keskel üksinda. Seal koha peal elanud üks vana isa oma kuue pojaga üsna vagasel viisil.
Kord oli sõda olnud Taani ja Rootsi riikide vahel. Taani kuningas oli võitnud ja Rootslane pidand põgenema. Ta põgenend nimetud koha peale, et seal suure metsa sees keski teda ei pidand leidma. Aga vaendlased olid teda taga otsind ja läind senna kohta ka vaatama, kas ehk põgeneja seal peitus juhtub olema. Nüüd oli põgeneja koguni hädas, et vaendlased leiavad siit, siis enam elulootust põle, kas parem ise surra kui vaendlase mõega all elu anda.
Nüüd astus talupoeg kuninga juure ja ütles: \"Minul on kuus poega, muretsege nende eest, kui ma suren, ja tõotage mulle vandega minu poegi mitte hädasse jätta, sest mina tahan Teie eest surra.\" Kuningas tõotand vandega seda teha. Talupoeg võtnud kuninga riided, pand omale ümber ja võtnud kuninga mõega oma kätte, siis läind vaendlaste vastu välja. Vaendlased võtnud ta kinni ja surmanud sealsamas paikas tema ära! Ise läind minema selle lootusega, et Rootsi kuningas nüüd otsas on. Aga Rootsi kuningas lasknud talupoja surnukeha ilusti maha matta, siis läind ise välja, oma riiki ja kogund seal jälle sõjaväed kokku ning läind siis vaendlase vastu uuesti sõtta. Vaendlane, kes teise arvas surnud olema, ei võind seda arvatagi, mis nüüd sündis. Rootsi kuningas võitis vaendlased ära ja ajas nad Rootsimaalt välja. Nüüd läks kuningas vaatama, mis talupoja kuus poega teevad. Poisid harisivad priskesti põldu oma isa koha peal. Kuningas pidas aga oma sõna – ta kinkis igaühele suure koha päriseks, seal ümberkaudu, põlvest põlveni. Teistest kohtadest ei tea vanadrahvad rääkida, aga Preedi mõis on selle koha peale ehitud, kus see nimetud koht on seisnud. Preedi mõisa juures, jõe keskel on paergu üks küngas, kus selle talupoja surnukeha on maetud.
Aastal 1888 suri paerguse Preedi mõisa omaniku viimane poeg ära. Siis ütles pärisherra: \"Kolmsada aastad on see Preedi mõis isast poja kätte saand, aga nüüd peab vist võeraste kätte jääma pärast minu surma.\" Sest on siis arvata, et see jutt juba kolmsada aastad vana võib olla.
Lisaandmed
Kirjandus Arad veed ja salateed, 139/40
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 15714
Sisestaja Eve Valper
Sisestuskuupäev 01.11.2002
Kontrollija Melika Kindel
Kontrollimiskuupäev 08.11.2002
Lisatud 20.06.2012 17:20
Viimati muudetud 08.08.2013 15:47
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 13
Säilik ERA-10335-63593-68706
Pala ERA-13219-56754-69545