Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 220, 245/9 (1)
Täisviide
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:220LK1:245LK2:249Pala:1
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Jaan Kallaspoolik koguja isa Järvamaa, Türi, Kirna v., Pala k., Raudemetsa t.
Pärnumaa, Vändra, Vana-Vändra v.
67 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Hilja Kallaspoolik 1921 s 1921; Järva-Jaani kodutööstuskooli 1. kl. õpil.; elukoht: Türi khk, Kirna v, Pala k, Raudemetsa t.
Teksti sisu
Objekti liik leid, puu, kõrts, mõis
Muud märksõnad tabu, sõda
Žanr muist, arh, u
Jututüüp Raudemetsa mänd Palal - Rootsi kindrali haud, ei saa raiuda; Inimluud, rahad, rauatükid
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Raudemetsa mänd
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Türi
Vana vald Kirna
Vana küla Pala
Täpsem asukoht Raudemetsa t
ERA kood Tür_Pala_01 Tür105
Uus maakond Järva maakond
Uus vald Türi vald
Uus küla Pala
Tekst
Raudemetsa mänd.
See mänd asub Raudemetsa talu õueväravas. Ta on kenamaid mände ümbruskonnas ja võib olla isegi Eestis. Ta vanust ei tea aga keegi. Küll aga teatakse, et mitmed, mitmed inimpõlved on näinud teda ikka sarnasena kui ta praegu on. Nii mõndagi rahvajuttu teatakse rääkida. Minu isa teab jutustada:
See mänd on ammu ja ammu tuntud sõjaaegadel. Põhjasõja aegadel on vanadele kaartidele märgitud lipu asukohana. On näha, et selle männi ümbruses on tõelikult peetud lahinguid, seda tõendavad asjaolud, sest tihti ja tihti leidub maasees inimluid ja rauatükke. Kui olid suured sõjad arvatavasti enne Põhjasõdu, saanud surma kuulus Rootsi kindral. See maetud ja hauale istutatud mänd. Siis öeldud, et nii suur ja vägev kui oli see kindral olgu tulevikus mänd ja tähistagu vägeva väejuhi asukohta. Selle männi ümbrusest on leitud palju Põhjasõja aegseid rahasid. Nendest alles on üks, mis kannab peal Peeter I 1797
Juba vanast ajast saadik on puul needus, et kes selle raiub see ka sureb. Männist veidi maad eemal oli ennemalt Raudemetsa kõrts. Eks ükskord läinud mehed kõrtsis vaidlema, et kes raiub selle männi. Sääl olnud ka üks hoopleja sulane ja lausunud: \\\"No kes siis iki kui mitte mina!\\\" Veetud kihla viina peale ja tingimused olnud, et raiuda tuleb ühe öö-päeva jooksul. Hakanud mees hommiku vara raiuma. Raiunud lõunani, hing jäänud kinni, raiunud veel mõne paugu ning ninast ja suust hakand verd jooksma. Jätnud siis töö pooleli ja heitnud pikali. Enne päevatõusu surnud mees. Sest ajast peale ei ole keegi mändi julgenud puutu. Laastud seisnud veel kaua ilma kõdunemata kuni keegi teekäija need endale mälestuseks kaasa viinud. Et mändi küll raiuti aga sellepärast ta veel ei surnud. Kasvas veel suurema hooga. Kui lapsed veiksed olid, siis see raiutud koht oli nii suur, et pääsesid seal istuma. See raiumine oli umbes 80-90. a. tagasi. Veel praegugi on raiutud kohas näha kirvelööke, kuid suurem osa on täiskasvanud.
Ükskord endine Särevere mõisahärra öelnud moonakale: \\\"Ori, ma annap sulle 100. rubli. Tooma see mänd minu aeda.\\\" Mees mõelnud ja mõelnud ja leidnud viimaks kuidas. Härra küsinud: \\\"Mis moodi sinup tahtma see teha?\\\" Eks siis mees öelnud: \\\"Võtan männi maha, raiun tükkideks ja vean ta siis härra aeda.\\\" Härral polnud teha midagi, maksis mehele 100. rubla sest kihlveos polnud öeldud, mis kujul peab see mänd olema hiljem. Kuid sellegi kihlveo tagajärjel mänd jäi püsima ja püsib seni kuini tulevad uued sõjad, mis võivad ta lõhkuda.
Lisaandmed
Tekstimärkus foto ERA II 220, 244!
Foto lk 244
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 15702
Sisestaja Valdo Valper
Sisestuskuupäev 30.10.2002
Kontrollija Melika Kindel
Kontrollimiskuupäev 27.11.2002
Lisatud 20.06.2012 17:20
Viimati muudetud 15.03.2013 17:01
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 220
Säilik
Pala