Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 13, 253/6 (1)
Täisviide H II 13, 253/6 (1) < Koeru khk. - Willem Wiitmann (1889)
Viite osad Kogu:H IIKöide:13LK1:253LK2:256Pala:1
Kogumisaasta(d) 1889
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Willem Wiitmann
Pala kogumiskoht Järvamaa, Koeru
Teksti sisu
Objekti liik kirik, küla, põld
Tegelased nõid/ravija
Žanr muist
Jututüüp Nõid neab ära Visusti küla, Koeru kiriku kellad, Aruküla välja jne.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Aruküla
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Koeru
Vana küla Aruküla
ERA kood Koe
Koht 2
Objekti nimetus Koeru kirik
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Koeru
Vana küla Koeru
ERA kood Koe001
Koht 3
Objekti nimetus Visusti küla
Rahvapärane nimi Kuiva-Visusti
Vana maakond Järvamaa
Kihelkond Koeru
Vana vald Väinjärve
Vana küla Visusti
ERA kood Koe074
Uus maakond Järva maakond
Uus vald Koeru vald
Tekst
Kuiva-Visusti küla.
Koeru kiriku juurest paar versta õhtu poole minna seal seisab: Kuiva Visusti küla. Nimetud küla seisab kaunis kõrge koha peal, jõgesi, ega järvesi, seal ligi ei ole, muud kui põllud on ümber küla, ja ümber põldude piirab suur kuuse mets nagu ratas; vett seal ei olnud, vaid pidi kõik tarvituse vesi, kuue versta tagant veetud saama, ja sest on Küla selle nime saand: Kuiva Visusti. Rahvas räägib sest veest, et see tõutuse või nõiduse väel olla ära võetud. Vanal ajal tulnud üks suur nõid, õhtu poolt, ühe valge hobusega, (vana rahvas räägib, et ta soomest seia tulnud.) ja tahtnud nimetud küla vahelt läbi minna; aga seal olnud niipalju vett ees, et läbi saamine hoopis vaevaline olnud. Vanake saanud viimaks ika veest läbi, aga olnud märjad mõlemad, tema ise ja tema hobusekont, selle üle vihastand vanake väga, ja tõutand seda vett sealt kaotada. Sealt läinud nõia vanake edasi, kuni Koeru kiriku juurde; tema hobune olnud juba nii väsind ja ilma söömata, et põle enam edasi läind. Vanake pannud hobuse tee ääres seisva põllu peale sööma, (se old Aruküla mõisa põld) ja ise visand enese pitkali maha, et nattuke puhata senikaua kui loom sööb. Se olnud just pühapäine pääv, kui vanake parajast uinuda tahtis, - seal tõmand kirikumees kella esimest ja teist korda. Kella heli tungind nii vanakese läbi pea, et magamisega põle enam jutugi olnud, ka se pahandand vanakest nii, et ta maast kivi võtnud, ja tahtnud kella puruks visata, aga kell olnud väga kõrges, ja ta põle ulatand visata, siiski tõutand ta kella heli kaotada. Selle ajaga, söönud tema nälgind hobune, oma kõhu nii väga täis, et lõhki minemist karta; ta tõstnud loomakese üles, ja sundind teda edasi minema; loomake läind veel hädaga, kuni Aruküla mõisast mööda, seal visand vaene loomake hinge seest välja! Vanake katsund veel oma looma keha, ja lasknud siis enese surnud looma kõrva kummuli maha, (vist kuptuse [kurbtuse?] pärast) ja uinund magama. Tüki aja pärast ärkanud ta üles, ja näind mitu nõel ussi enese ümber; esite ehmatand natuge ära, siis võtnud malga, ja löönud kõik maha, ja tõotand, nende sugugi sealt kaotada. Peale seda akand vanake looma nahka ära nülgima, et omale saapaid saada; kui ta juba töös oli, tulivad kolm poisikest temast mööda, ja akand teda sõimama, viimaks sundind vanake neid kurjaga sealt minema, aga poisid koerad, läind kül eemale, aga sõimand seal ika edasi, se teind nõia vanakesele väga paha meelt, ja ta tõotand, neid koguni tummaks teha. Kui juba nahk nülitud saand, kaevand vanake augu maa sisse, ja viind ta looma kondid sisse, naha pidand ära viima aga olnud verine, Viimaks võtnud naha, ja pannud järgmised asjad sinna sisse: esite \"Visusti veevood,\" teiseks, \"Koeru kiriku kella kuma,\" kolmandaks \"Aruküla rohu ramu,\" neljandaks \"Arumaa ussid,\" viiendaks \"Vao valla kolme lapse keel.\" Siis pand naha ka auku, ja matnud pealt mullaga kinni. Senna on need asjad tänapäävani jäänd. Küll olla mõnele vana inimesele unes näidatud, ja kästud sealt välja kaevata, kaevajad ennast kästud aga mäe poole serva hoida, et ära ei upu, aga ei ole keegi läind kaevama.
Nüüd on juba kümme aastad tagasi, kui Visusti küla päriseks osteti, ja palju ei puudu enam, - siis on juba igas peres kaev, ehk küll sügavad: 10 kuni 12 sülda, siiski vee vedu enam ei ole.
Niisamuti pidada Vao valdas ika kolm tumma olema, kui üks sureb, siis teine jälle sünnib asemele. Nõnda räägivad vanad inimesed, selest nõiast.
Redigeeritud tekst
Koeru kiriku juurest paar versta õhtu poole minna, seal seisab Kuiva-Visusti küla. Nimetud küla seisab kaunis kõrge koha peal, jõgesi ega järvesi seal ligi ei ole, muudkui põllud on ümber küla, ja ümber põldude piirab suur kuusemets nagu ratas. Vett seal ei olnud, vaid pidi kõik tarvituse vesi kuue versta tagant veetud saama, ja sest on küla selle nime saand: Kuiva-Visusti.
Rahvas räägib sest veest, et see tõutuse või nõiduse väel olla ära võetud. Vanal ajal tulnud üks suur nõid õhtu poolt ühe valge hobusega (vanarahvas räägib, et ta Soomest seia tulnud) ja tahtnud nimetud küla vahelt läbi minna, aga seal olnud nii palju vett ees, et läbisaamine hoopis vaevaline olnud. Vanake saanud viimaks ikka veest läbi, aga olnud märjad mõlemad, tema ise ja tema hobusekont. Selle üle vihastand vanake väga ja tõutand seda vett sealt kaotada.
Sealt läinud nõiavanake edasi kuni Koeru kiriku juurde; tema hobune olnud juba nii väsind ja ilma söömata, et põle enam edasi läind. Vanake pannud hobuse tee ääres seisva põllu peale sööma (see old Aruküla mõisa põld) ja ise visand enese pitkali maha, et natuke puhata, senikaua kui loom sööb. See olnud just pühapäine pääv, kui vanake parajast uinuda tahtis. Seal tõmmand kirikumees kella esimest ja teist korda. Kellaheli tungind vanakesel nii läbi pea, et magamisega põle enam juttugi olnud. Ka see pahandand vanakest nii, et ta maast kivi võtnud ja tahtnud kella puruks visata, aga kell olnud väga kõrges ja ta põle ulatand visata. Siiski tõutand ta kella heli kaotada.
Selle ajaga söönud tema nälgind hobune oma kõhu niiväga täis, et oli lõhkiminemist karta. Ta tõstnud loomakese üles ja sundind teda edasi minema. Loomake läind veel hädaga kuni Aruküla mõisast mööda, seal visand vaene loomake hinge seest välja! Vanake katsund veel oma looma keha ja lasknud siis enese surnud looma kõrva kummuli maha (vist kurbtuse pärast) ja uinund magama. Tüki aja pärast ärkanud ta üles ja näind mitu nõelussi enese umber. Esite ehmatand natuke ära, siis võtnud malga, löönud kõik maha ja tõutand nende sugugi sealt kaotada. Peale seda akand vanake looma nahka ära nülgima, et omale saapaid saada. Kui ta juba töös oli, tulivad kolm poisikest temast mööda ja akand teda sõimama. Viimaks sundind vanake neid kurjaga sealt minema. Poisid, koerad, läind küll eemale, aga sõimand seal ikka edasi. See teind nõiavanakesele väga pahameelt ja ta tõotand neid koguni tummaks teha. Kui juba nahk nülitud saand, kaevand vanake augu maa sisse ja viind looma kondid sisse, naha pidand ära viima, aga olnud verine, Viimaks võtnud naha ja pannud järgmised asjad sinna sisse: esiteks Visusti veevood, teiseks Koeru kiriku kella kuma, kolmandaks Aruküla rohu rammu, neljandaks Arumaa ussid, viiendaks Vao valla kolme lapse keel. Siis pand naha ka auku ja matnud pealt mullaga kinni. Senna on need asjad tänapäävani jäänd.
Küll olla mõnele vanainimesele unes näidatud ja kästud sealt välja kaevata, kaevajat ennast kästud aga mäe poole serva hoida, et ära ei upu, aga ei ole keegi läind kaevama.
Nüüd on juba kümme aastat tagasi, kui Visusti küla päriseks osteti ja palju ei puudu enam, et on juba igas peres kaev, ehk küll sügavad: 10 kuni 12 sülda, siiski vee vedu enam ei ole. Niisamuti pidada Vao valdas ikka kolm tumma olema, kui üks sureb, siis teine jälle sünnib asemele. Nõnda räägivad vanad inimesed sellest nõiast.
Lisaandmed
Kirjandus Arad veed ja salateed, 153/4
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 15693
Sisestaja Eve Valper
Sisestuskuupäev 30.10.2002
Kontrollija Melika Kindel
Kontrollimiskuupäev 08.11.2002
Lisatud 20.06.2012 17:20
Viimati muudetud 08.08.2013 15:35
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 13
Säilik ERA-10335-63593-68706
Pala ERA-13219-56124-97855