Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | EKLA, f 199, m 7, l 4/7 | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | |||||||
| Viite osad | Kogu:EKLA, f 199, m 7, l 4/7Köide:LK1:LK2:Pala: | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1924 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Läänemaa, Hanila |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | soo/raba, mõis, klooster, maa-alune tee, küla, põld, kirik | ||||||
| Tegelased | mõisnik | ||||||
| Muud märksõnad | sõda, varandus | ||||||
| Žanr | andm, muist | ||||||
| Jututüüp | Paadremaa mõisa kohal olnud klooster; mõisast minevat maa-alune tee Tuhu sohu. Mõisa rehe juures suur varakeller; Rootsi kindralist Ammerlausist; Paatsalu küla lähedal Sadapaatri küla; Paadrema veski juures olnud kirik ja surnuaed | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | kirik/surnuaed | ||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||
| Kihelkond | Hanila | ||||||
| Vana vald | Paadremaa | ||||||
| Vana küla | Paadremaa | ||||||
| Uus maakond | Pärnu maakond | ||||||
| Uus vald | Varbla vald | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Paatsalu (Sadapaatri) küla | ||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||
| Kihelkond | Hanila | ||||||
| Vana vald | Paadremaa | ||||||
| Vana küla | Paatsalu | ||||||
| Uus maakond | Pärnu maakond | ||||||
| Uus vald | Varbla vald | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Paadremaa mõis | ||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||
| Kihelkond | Hanila | ||||||
| Vana vald | Paadremaa | ||||||
| Vana küla | Paadrema | ||||||
| Uus maakond | Pärnu maakond | ||||||
| Uus vald | Varbla vald | ||||||
| Koht 4 | |||||||
| Objekti nimetus | Tuhu soo | ||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||
| Kihelkond | Karuse | ||||||
| Vana vald | Paadremaa | ||||||
| Vana küla | Tuhu | ||||||
| Uus maakond | Pärnu maakond | ||||||
| Uus vald | Varbla vald | ||||||
| Tekst | |||||||
| Praeguse Paadremaa mõisa kohal olnud vana klooster. Mõis olevat kloostri vundamendile ehitatud ja ka hoonete ümbruses tulevat kaevamisel vana alusmüüri osasid välja. Mõisast minevat maaalune tee Tuhu soosse. Rahvas usub, et mõisa rehe juures suur varakeller on. Üks mõisnik leidnud Mihkli kiriku tornist dokumendi, et kuulsa \"Ammerlausi\" (sellest allpool) varandus on rehe juure maetud ja lasknud sääl kaevata. Kaevamisel leitud karikas, suu-rätt (Serviette) ja habemenuga. Kaevaja mõisnik näinud aga ühel ööl pidult tulles õudset ilmutust, milles teda kaevamast /pag 5/ hoiatatud ja järgmisel hommikul pannud ta kaevamise seisma. Pääle selle pole ka enam keegi kaevata julgenud. Rootsi kindralist, maavalitsejast või mõisnikust Ammerlausist liigub rahva seas elav jutt. Ammerlaus olnud rikas mees ja elanud siin kaua enne Põhja sõda. Tema käes olnud maad Kasari jõest Varbla mereni. Tema elukohta ei teata kindlasti, kuid jutte temast teatakse üle mitme kihelkonna. Pea igas külas on vanemate inimeste hulgas neid, kes end uhkusega Ammerlausi sugulaseks peavad. Suguvõsa tuntud varem pehmetest kätest ära, kuna nüüd isa-isade tõendustega seda kindlaks püütakse teha. Põhja sõja ajal olnud Ammerlaus ainuke mõisnik, kes Rootsi poole hoidis ja teised mõisnikud lasknud tema ära tappa./pag 6/ Ammerlausist jäi aga suur varandus, ja sellega on seletatav ka tema suur sugulaste arv, kelledest mitmed veel praegu suurt pärandust otsivad. Pea iga varakeldri otsimise ja kaevamislugu - samuti eelpool kirjeldatud kaevamine Paadremaa mõisa rehe juures - on seotud Ammerlausi nimega. Veel läinud aastasaja teisel poolel on Ammerlausi raha otsimine nii elav olnud, et saadetud saadik Stockholmi ja Peterburi pärandust nõudma. Seda tõendavad kohtu protokollid a. 1871 Paadremaa valla arhiivis. Protokollides on rahvasuus tuntud \"Ammerlaus\" nimetatud Klaus von Amburg´i (Umburg´i) nimega. Paadrema mõisast üle soo, praeguse Paatsalu küla lähedal olnud vanasti Sadapaatri küla, mis olnud valliga või aiaga piiratud. Õhtul kuuldunud sinna, kui Paadremaa kloostri väravad kinni pandi, ja samuti kuuldunud Sada/pag 7/-paatrilt Paadremaale (!) Paadremaa veski juures, mõisast umbes 1,5 klm. \"liiva pääl\" (veski ümbrus on liivane) olnud vanasti kirik ja surnuaed. Ühte põldu seal läheduses nimetatakse \"kirikalt põlluks\". Kaevates olla siit välja tulnud haruldaselt suuri inimese konte. Pikne löönud kiriku põlema ja siis peetud jumalteenistust Paadremaa mõisas. Otsitud uut kiriku ehitamise kohta ja saadetud kaks härga ühe palgiga välja - kuhu härjad seisma jäävad, sinna pidi uus kirik ehitatama. See olnud Varbla. Vana kirik Varblas olnud praeguse kõrval. Praegune Varbla kirik on ehitatud a. 1860/61. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | tõstetud mõisaraamatu-kaustast | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 1555 | ||||||
| Sisestaja | Katrina Kink | ||||||
| Sisestuskuupäev | 19.07.2006 | ||||||
| Lisatud | 20.06.2012 15:09 | ||||||
| Viimati muudetud | 15.03.2013 16:38 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | |||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||