Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide EKLA, f 199, m 53, l 77/9 (25)
Täisviide EKLA, f 199, m 53, l 77/9 (25) < Hageri khk., Kurtna k., Koosi t. - Ants Vihman < Jaan Mirme, s. 1879 (1930)
Viite osad Kogu:EKLA, f 199, m 53, l 77/9 (25)Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1930
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Jaan Mirme Harjumaa, Hageri, Kurtna k., Koosi t.
s. 1879
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Ants Vihman
Teksti sisu
Objekti liik mõis, küla
Žanr andm, ol, paj
Jututüüp mh lugu sellest, kuidas Männiku k Kurtna m alt Tohisoole läinud: a) kaardimänguga b) preili peeruga
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Männiku küla + Kurtna mõis + Tohisoo mõis
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Hageri
Uus maakond Rapla maakond
Uus vald Kohila vald
Tekst
Tohisoo külas tehti mõisa tegu kuni ilmasõjani. Käidi teol Tohisoo mõisas.
Männiku külas on 4 talu:
1. Mäe
2. Sepa
3. Männiku talu ja
4. Pelgu talu, mis enne oli metsavahi koht. See küla oli ka Tohisoo mõisa järele ja käidi seal teol. Varemail aegadel on ta Kurtnale kuulunud, seda tunnistab veel rist, mis on Hageri kiriku kõrval, kuhu maeti. Rist on kirikuõue sisseminnes pahemat kätt. (joonis)
Küla saamisest Tohisoole räägitakse 2 juttu:
1. Kaardimänguga on need talud kõik Kurtna Tohisoole kaotatud.
2. Oli suur ja väga uhke pidu. Palju aadlikke oli koos. Söögilaua juures aga peeretanud Kurtna preili kogemata ja nii, et üle saali olnud kuulda. Selle häbi võtnud aga Tohisoo härra enda pääle ja sai pärast tasuks Männiku küla.
Kurtnas viinavabrikut ei olnud, siis ei olnud ka viinavoore.
Kirdalu mõis on vanem kui Kurtna ja sääl oligi varem päris mõis, et aga Kurtnas jõgi oli jne. siis viidi mõis üle ja Kirdalu jäi karjamõisaks. Kirdalus on ka krahve elanud.
Kurtnas lammutati:
Kirevere talu, oli suur talu, Kurtna mõisa lähedal, maa võeti mõisale. Umbes 50-60 aastat tagasi.
Loigu saun, mõida karjamaa sees, sel oli vähe põldu. Eduard Glanströmi isa lasi selle ehitada, kuid ema ei sallinud ja lasi lammutada. Enne aastat 1900.
Võiba saun, mõisa heinamaa kaldal, ka vähe põldu. See oli samuti Ed. Glanströmi isa ajal asutatud ja ema ajal (kui see oli leseks jäänud) lammutatud. Enne aastat 1900.
Lisaandmed
Tekstimärkus paekivist rõngasristi joonis kirjaga

kontrolli lehekülje numbrit!
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 1500
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 06.08.2006
Lisatud 20.06.2012 15:09
Viimati muudetud 17.12.2017 20:51
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala