Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide RKM II 47, 35/9 (1)
Täisviide RKM II 47, 35/9 (1) < Antsla raj., Urvaste k/n. – E. Siil < Miina Simpson, sünd. 1863. a. (1947)
Viite osad Kogu:RKM IIKöide:47LK1:35LK2:39Pala:1
Kogumisaasta(d) 1947
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Miina Sinimets, enne nimede eestistamist Simpson surn. 1948 Võrumaa, Urvaste, Urvaste v.
Võrumaa, Urvaste
s. 1863
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Elfriide Siil
Teksti sisu
Objekti liik mägi, maastik, maakond
Tegelased hiid/kurat, jumal
Žanr muist
Jututüüp Miks Võrumaa mägine on - Vanapagan ja Jumal pressivad maad.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Võrumaa
Vana maakond Võrumaa
Uus maakond Võru maakond
Tekst
Miks Võrumaa mägine on
Ku ma veel noor tüt´rik ol´li, sis ma kuuli ütte säänest luku. Vanapakan olnu tooga iks väega hädän. et maa om iks väega suur, ja lätt väega pallu aigu, enne ku ütest otsast är jõvvat minnä tõistõ otsa. Mul ei jolõ kah tood enäp nii meelen, mis kur´ja tiä ol´l tennü’, ja kon tiä ol´l käünü’, mugu jooskmist olnu täl väega pal´lu. Jäänü tõnõ veel kah vanõmba- (äikese-)vihma kätte. Tooperäst kah ol´l tullu täl pallu joosta’. Ol´l tõnõ joba mitmast soost ja mitmast järvest läbi’ lännü’. Ollu siss õigõ väsünü. Istnu tõnõ siss maha ja ollu kah väega pahanu, ku nakanu mõtlõma, et nii taa asi iks ei kõlba’, joosõ pääle asja een, tõist takan. Tulluki tõnõ siss sama kah mõttõ pääle, et vaja õigõ taad maailma vähämbäss tetä’, et siss om joh pallu löhemb tee iks, ku tahat nigu inemiste seen iks liiku ja näidega midägi ette võtta. Istnu tõnõ ja mõtõlnu, et tedä kül saase iks vähämbäss tetä’. Ollu tõnõ väega hädän, et kohe sa kül panõt neid igäveidsi suuri maalahmakit, mis ei jolõ iks muud ku hädäss een. Mõtõlnu tõnõ ja mõtõlnu nii, et higi tsilknu, mugu üttegi plaani ega midägi ei olõ kah löüdnü. Ei midägi, kutsnu siss oma selli kokku ja nakanu noidõga nõu pidämä, et kuiss iks saas´e maad vähämbäss tetä’. Selli kah kiik ütenkoon annuva külh üts ütte, tõnõ tõist ja veel väega mitmasugust nõu, õnne Vanapakan löüdnü iks, et ütski nõu ei jolõ iks külät hää too jaoss. Ei midägi, midä vaja, toda vaja, api piäp saama. Ei jolõ siss midäge muud üle jäänü’, kuet (kui et) lännü Vanapakan iks taha Vanaesä manu’ ja pannu toolõ toodmoodu ette: "Teeme ütenkoon ilma vähämbäss, siss om tedä jo pal´lu keremb val´etsada." Vanaesä kah olluki asjaga peri. Nakanuva kah siss tõsõ katõkõistõ ütenkoon maailma vähämbäss tegemä. Vanaesä lännü hõdagu poolõ, Vanapakan’ jäl lännü hommugu poolõ. Nakanuva siss toodmoodu katõkõistõ tõnõ tõsõlt poolt maailma kokku pressmä. Vanapakan ol´l johhtunu olõma Võrumaal. Kon Vanaesä oll oma piätüsepaigaga, tood mai tiiä’, mugu Vanapakan ol´l omma tööd alustanu Võrumaalt. Nakanuva pressmä. Vanapakan, too pressnü oma jäletü suure (hiiglasuure) jõuga, nii et hamba’ ollu inndsi (irevile). Mugu pressnü ja maa mugu tõsnu suurin kuhjõn (suurte kuhjadena) taiva poolõ üless. Vanaesä poolõ pääle kah saanuva joba väikese kingumügärigu’. Vanaesä kaenu omma tööd, kaenu Vanapagana tööd ja mõtõlnu: "Olgu mis om, nii taa asi kah ei lähä’. Maa saa iks väega är rikutuss." Vanaesä ei olõ enäp pressnü. Nigu Vanapakan pressnü, nii Vanaesä annu perrä; jälle, nigu Vanapakan pressnu, nii Vanaesä annu iks perrä, ei jolõ enäp vasta pressnü. Vanapakan ol´l too är märgänü ja pistnä nurisama: "Et midä sa Vanamehesin´ndrenahk kül makat tan, ku sai pressi’." Vanaesä ütelnü: "Ku mee mõlõmba iks oma tävve jõuga pressime, siss lätt taa maailm keskelt lahki ja meil ei jolõki enäp maailma." Vanapakan külh iks mugu punnu (punninud) edesi õnne, misa iks enäp ütsindä teet, üts jõud om üts jõud. Ei jolõ kah iks jõudnu enäp midägi pal´lund är tettä’. Väsünü iks tõnõ kah är ja jätnü järgi. Tooperäst siss ollõvgi nii, et säält kotsilt, kohe näide pressimine iks ess mõo’, ollõv maa peris tasanõ. Mõnõst paigast, kohe too pressmine veidikese mõjju, säält ollõv siss lohhelinõ ja väikese mäekingukõsõ’. Õnne taa mi Võrumaa, taa ol´l Vanapagana pressmise all, taa sai toodmoodu kigõ suurõmba vati ja om kah tan mii maal kigõ mägitsemp maa. Tooperäst siss ollõvgi Võrumaa mägine.
Redigeeritud tekst
Miks Võrumaa mägine on
Ku ma veel noor tüt´rik ol´li, sis ma kuuli ütte säänest luku. Vanapakan olnu tooga iks väega hädän. et maa om iks väega suur, ja lätt väega pallu aigu, enne ku ütest otsast är jõvvat minnä tõistõ otsa. Mul ei jolõ kah tood enäp nii meelen, mis kur´ja tiä ol´l tennü’, ja kon tiä ol´l käünü’, mugu jooskmist olnu täl väega pal´lu. Jäänü tõnõ veel kah vanõmba- (äikese-)vihma kätte. Tooperäst kah ol´l tullu täl pallu joosta’. Ol´l tõnõ joba mitmast soost ja mitmast järvest läbi’ lännü’. Ollu siss õigõ väsünü. Istnu tõnõ siss maha ja ollu kah väega pahanu, ku nakanu mõtlõma, et nii taa asi iks ei kõlba’, joosõ pääle asja een, tõist takan. Tulluki tõnõ siss sama kah mõttõ pääle, et vaja õigõ taad maailma vähämbäss tetä’, et siss om joh pallu löhemb tee iks, ku tahat nigu inemiste seen iks liiku ja näidega midägi ette võtta. Istnu tõnõ ja mõtõlnu, et tedä kül saase iks vähämbäss tetä’. Ollu tõnõ väega hädän, et kohe sa kül panõt neid igäveidsi suuri maalahmakit, mis ei jolõ iks muud ku hädäss een. Mõtõlnu tõnõ ja mõtõlnu nii, et higi tsilknu, mugu üttegi plaani ega midägi ei olõ kah löüdnü. Ei midägi, kutsnu siss oma selli kokku ja nakanu noidõga nõu pidämä, et kuiss iks saas´e maad vähämbäss tetä’. Selli kah kiik ütenkoon annuva külh üts ütte, tõnõ tõist ja veel väega mitmasugust nõu, õnne Vanapakan löüdnü iks, et ütski nõu ei jolõ iks külät hää too jaoss. Ei midägi, midä vaja, toda vaja, api piäp saama. Ei jolõ siss midäge muud üle jäänü’, kuet (kui et) lännü Vanapakan iks taha Vanaesä manu’ ja pannu toolõ toodmoodu ette: "Teeme ütenkoon ilma vähämbäss, siss om tedä jo pal´lu keremb val´etsada." Vanaesä kah olluki asjaga peri. Nakanuva kah siss tõsõ katõkõistõ ütenkoon maailma vähämbäss tegemä. Vanaesä lännü hõdagu poolõ, Vanapakan’ jäl lännü hommugu poolõ. Nakanuva siss toodmoodu katõkõistõ tõnõ tõsõlt poolt maailma kokku pressmä. Vanapakan ol´l johhtunu olõma Võrumaal. Kon Vanaesä oll oma piätüsepaigaga, tood mai tiiä’, mugu Vanapakan ol´l omma tööd alustanu Võrumaalt. Nakanuva pressmä. Vanapakan, too pressnü oma jäletü suure (hiiglasuure) jõuga, nii et hamba’ ollu inndsi (irevile). Mugu pressnü ja maa mugu tõsnu suurin kuhjõn (suurte kuhjadena) taiva poolõ üless. Vanaesä poolõ pääle kah saanuva joba väikese kingumügärigu’. Vanaesä kaenu omma tööd, kaenu Vanapagana tööd ja mõtõlnu: "Olgu mis om, nii taa asi kah ei lähä’. Maa saa iks väega är rikutuss." Vanaesä ei olõ enäp pressnü. Nigu Vanapakan pressnü, nii Vanaesä annu perrä; jälle, nigu Vanapakan pressnu, nii Vanaesä annu iks perrä, ei jolõ enäp vasta pressnü. Vanapakan ol´l too är märgänü ja pistnä nurisama: "Et midä sa Vanamehesin´ndrenahk kül makat tan, ku sai pressi’." Vanaesä ütelnü: "Ku mee mõlõmba iks oma tävve jõuga pressime, siss lätt taa maailm keskelt lahki ja meil ei jolõki enäp maailma." Vanapakan külh iks mugu punnu (punninud) edesi õnne, misa iks enäp ütsindä teet, üts jõud om üts jõud. Ei jolõ kah iks jõudnu enäp midägi pal´lund är tettä’. Väsünü iks tõnõ kah är ja jätnü järgi. Tooperäst siss ollõvgi nii, et säält kotsilt, kohe näide pressimine iks ess mõo’, ollõv maa peris tasanõ. Mõnõst paigast, kohe too pressmine veidikese mõjju, säält ollõv siss lohhelinõ ja väikese mäekingukõsõ’. Õnne taa mi Võrumaa, taa ol´l Vanapagana pressmise all, taa sai toodmoodu kigõ suurõmba vati ja om kah tan mii maal kigõ mägitsemp maa. Tooperäst siss ollõvgi Võrumaa mägine.
Lisaandmed
Tekstimärkus tõstetud OHTO E-arhiivist
Sisu kommentaar originalis fon. kirjapilt.
Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 14351
Sisestaja Mari-Ann Remmel
Sisestuskuupäev 06.03.2002
Kontrollija Reeli Reinaus
Kontrollimiskuupäev 06.09.2018
Lisatud 20.06.2012 17:11
Viimati muudetud 06.09.2018 16:28
Andmed Kivikeses
Säiliku viide RKM II 47
Säilik ERA-13119-47890-58439
Pala ERA-13119-47892-58947