Kolga vald - olid kaks meest soas - Kolga krahv ja üks Albu krahv, saane soas krahviks, enne old prostoi soamehed. Kolga krahv läind siit Juminda Pätsepa perest välja soa, oli üks liht poiss, meiesugu poiss. Menned soasse, said aunimed krahvid, neile anneti vallad. Kaks valda old anda - Kolga ja Albu. Kolga krahvile oli see vald armsam, tahtis seda votta. Akand kahekesi voidu ajama, et kumb saab Kolga omale. Siis nad ajaned nii, et toisel läind obune lohki ja toisel mend told polema. Siis on ikka sundind postipoissi, et - postipoiss, piss, piss tolla pääle! Seesama Kolga krahv joudand ennemalt, saand Kolga valla omale, teine mend Alpu. See old nii vihane, et toine Kolka sai, tema tuld Kolka ja akand rüüstama ja tappama Kolga inimesi. Siis on kiskund miestel - pand kaula päält kougud sisse, kiskund seljast juttad välja, inimesed menned peitu metsa. Siis üks soo Hara pääl on, miehed menned sinna soosse metsa sisse peitu. Tema on vahtind, sealpool Pudisood on Muuksi mägi, vahtind seal mäe otsas, kus suitsu oli - nemad tegid muidugi tuld metsas sooja pärast - ja tungind sinna pääle. Siis tema saand käde neid perekondasi, mehi ja naisi ja akand neid piinama. Siis leikand miestel munnid takka ära ja naistel tissid. Ei ole leikand, muudkui pand kändude külgi suurte naeltega (raaspiikidega) rippuma, nii kuri oli see Albu Tuglas. Minu emaisa kiskuned ja Tabani vanamees kiskuned veel neid naelu välja kandude seest. See peab nii tosi olema, minu ema rääkis.
Tema old ikka Albus krahviks, old paha krahv. Kui mees vottand seal vallas uue naese, siis pidand üheks nädalaks minema tema juure magama. Nee juttad, mis siit Kolgast on inimeste seljast ära viined, need old ühes kastis. Üks Albu mees Siim käis siin ikka enne, see rääkis, et tema pojapoeg mattis maha need, olid ikka Kolga meeste seljajuttad. Kui ta oli vanaks saand, ta oli oite vanaks saand, ei jaksand süüa ega juua, siis vallast aetud naesed teda imetama. Naised old kaik vihased, et mine teda mädand imetama. Siis üks naene old, suur tugev naene old, üteld: Kui tema kerd on minna, et ma ta kuradi tappan! Oli oma rindega ta lämmastand, rehus ta sinna alla. Selle vihaga ta vaevas inimesi, et ta siia Kolka ei saand. |
