Asjalised mälestised
Kirikud
Nigula peakiriku kohta on Hunnius 1866 a. rahva suust kuuldud traditsiooni kirikukroonikasse üles kirjutanud. See on üldiselt tuttav veel tänapäev. Nigula kirku ehitamise ajal ei olevat müürid püsima jäänud, vaid langenud ikka kokku. Siis öeldud ehitajatele, et et need enne ei jäävatki üles, kui üks inimene elusalt sisse müüritakse. Ehitajad kutsunud siis inimesed kokku ja küsinud, kes tahaks kiriku võtmeid kanda - see astugu sisse, sest võtmed olla sääl. Keegi pole julgenud. Viimaks läinud üks talupoeg Vastu alalt - suur joodik, kes ka sel korral olnud ta purjus - ta nimi olnud Nigulas, ehitajad haaranud ta kinni ja müürinud sisse. Ainult pea kohta jäetud auk. Praegu olevat see pragu altari taga välisseinas näha. Siis jäänud müürid püsima ja sellest ajast hakatud kirikut ja sellejärele ka kihelkonda Nigula nime järgi kutsuma, seni olnud see Maum või Maholm. Praost Hunniuse teates on Parochia Maum Liber Census Danial teadete järgi asutatud 1219 a. ümber. Siis kuulus selle alla terve kihelkond, mis sel ajal suur. Kiriku asutamist ei tea. Samas arvab Hunnius, et Maarja kabel oligi varasem kirik - päris praegune Nigula kirik olla alles siis ehitatud, kui varasem kirik kitsaks jäänud. /vaadata ka teateid Maarja kabelist/ Kiriku kroonikas on pikki kirjutisi Maarja kabeli ja kiriku ehituse kohta, Kelchi, Gadebuschi, Nyenstädti jt arvamiste järele. Ühed väited usuvad, et Maarja kabel oli tõepoolest varasem kirik,12. või 13. sajandil. Teised, et Maarja kabel ei olnud mitte kirikliku kihelkonna asutamise alult, vaid 1268 a. võidu või lahingu mälestuseks, kolmandad, et selle ehitas Plettenberg, võidu mälestuseks venelaste üle. Väiteid on võrdlemisi pikalt-laialt arendatud, mida neil andmeil lahendada ei saa. 1657 a. hävitati Vene sissetungil Nigula kiriku hooned ja kirikumõis. Üksikasjalisi teateid on selleaegselt pastorilt Scholbachilt. |
