Kummitus Kolgamõisas
Kolga mõisas, on nähtud veel meie päevilgi kummitusi, nagu vanad inimesed teavad rääkida. Peamiselt alati, nähakse seda vaimu ikka naisterahvana, ringi liikumas. Üka vanainimene rääkis, et kui tema noor oli, olnud Kolga mõisas teenijaks. Ja ükskord olnud mõisa proua väga haige, suremas. Aga enne surma tahtnud ta veel näha, mis talle kõige rohkem lõbu olevat teinud. Nimelt annud ta käsu, enda orjad oma toa akna taha tuua ja seal neid siis väga peksta. See tegevat temale kõige rohkem rõõmu, nii ka siis tehtudgi. Hirmus on mõelda sellele ja seda kuulda, aga see olevat tõesti sündinud lugu minevikus. Ega vastu paruni proua käsule keegi hakata tohtinud, ei orjad ega ka peksjad, kuigi see kõik oli täiesti ilma mingi põhjuseta. Peale paruni proua surma, tulnud aga öösiti samane proua, valgetes siidikingades. Seisnud teenija voodiees tükk aega ja kadunud siis jälle hääletult ja kiirelt. Kord näinud teenija, kui videvikus üks hallis riides naisterahvas läinud üle mõisa õue. Teenija läinud talle järele. Vaim ei olevat teenijat tähelegi pannud, vaid läinud lossi ja kolmandale korrusele, lossituba, kuhu ei ole kunagi kedagi enne minna lubatud. Ühest toast nurgast, võtnud vaim nurgast lapsele sarnaneva kompsu sülle ja ütelnud: "Ega ma oleks seda teinud, aga mul ei aidanud midagi." Mis siis edasi sai, seda enam ei teata rääkida. Need inimesed, kes seda on näinud ja kuulnud, on kõik surnud ja praegune rääkija ei tea muud sellest rohkem. |
