Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | EKLA, f 199, m 49, 296/9 (2) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | |||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:EKLA, f 199, m 49, 296/9 (2)Köide:LK1:LK2:Pala: | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1931 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | mõis | ||||||||||||||
| Žanr | ol, paj | ||||||||||||||
| Jututüüp | tööliste olud Ulvi mõisas; Ulvi mõisnik ei lase töö juurest metsa asjale minna, tööline s...b mõisniku juures | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Ulvi mõis | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Viru-Nigula | ||||||||||||||
| Vana vald | Pada/Ulvi | ||||||||||||||
| Vana küla | Ulvi | ||||||||||||||
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||||||||||
| Uus vald | Rägavere vald | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Maatööliste olud Jutustaja isa olnud Ulvi mõisa moonakas: tal olnud 10 last. Asunud Nõmmise küla servas. Jutustaja umbes 10ne aastane kui ta mäletab isa palga suurust. See olnud aastas 4 kuli rukkid (40 puuda, 1 kuli=10 puuda) 3,5 kuli otri, 2 puuda silku, vakk herneid - üks vakamaa kartuli maad, oma seemnest pidi maha panema, samuti omaajaga üles noppima. Maa oli mõisa, ja hariti mõisa loomaga. Omast käest pandud sõnnik - seda olnud, sest harilikult peetud üks lehm. Mõisa maast olnud 2 vakamaad heinamaad - selle pidanud ka oma ajast tegema. Raha saanud 40 rubla iga aasta. Pääle selle oli maja juures vähe kapsamaad (mõni peenar). Muud pole olnud. Korter oli mõisa oma, katet antud jaopärast, mõisa poolt. Ei mäleta enam viimast kui palju - seda pidanud ise korjama ja siis ütlema mõisa kust võtta tahab. Korjatud pühapäeviti ja muul omal ajal, kui seda olnud. Üldiselt antud ikka midagi halvemat - mõisa hobustega saanud küll koju tuua. Moonameestel (Ulvis neid 12) olnud jao töö. Pidanud päevas ühe vaiavahe (4 Tallinna vakamaad) küli tegema puud töö tükid olid päevas kõik samas suuruses ette nähtud kui Nõmmise vabatküla teateis (vaadata rent). Talve päevil pidanud 2 viieteis verstalist voori tegema, korraga pool sülda puid pääl. 6 päeva pidanud igal nädalal mõisa tegema - päeva tõusust päeva loodeni. Iga päev oma ettenähtud jao. Keskhommikul on üks tund olnud - 8-9; lõunaks 1½ tundi - 1-½3. Aja puudusel tehtud neilgi tundidel tööd, et jaoga hakkama saada. Kui vähem tehtud kui norm - siis rehkendatud need vähem tehtud osad kokku ja arvatud see jagu palka maha. Et seda ette ei tuleks püütud ükskõik kuidas ära teha - võetud naisi appi j.m. Pühapäev olnud vaba. Siis kui jutustaja 13 aastaseks saanud, on isa moonamehest karjaseks hakkanud. Karjasel on ka pühapäev kinni olnud. Suvel karjas - talvel talitanud. Selle tõttu on 10 rubla palka rohkem saanud. Moona suurus jäänud endiseks. Talvel olnud moonamehe päev siis pikem kui kauged voorid - muidu olnud samuti kui suvel päeva tõusust päeva loodeni. Jutustaja isa olnud tööl, kui praeguse Ulvi Winkleri isa tulnud kartuli võtjate juure. Kartuli võtmise juures pole seda normi olnud kui palju võtma peab, kuid kubjas olnud sundimas. Keegi naine on tahtnud metsa minna oma asjale - Winkler on omal kõhu ette löönud, kepp käes ja karjunud - \" Kus sa lähed, mis jooksmine see on ja aja raiskamine?\" Naine vastanud, et tal kohe vaja minna - ta tahtnud s....e. Mõisnik öelnud tehke minu põllule aga mitte metsaskäimisega aega viita. Naine olnud paar sammu mõisnikust eemal, pööranud selja ta poole ja teinud kuidas kästud. Töölised ümber hoidnud naeru. Winkler seisnud vihaselt - pole midagi lausunud. Jutustaja olnud juures - see olnud jumala eest kui räägitud. Sama päeva õhtul Oll oli ütelnud mõisnikule, et tema tahab raha rendi - aga mitte ei tule mõisa tööle, kus isegi metsa ei saa minna. Nõmmise vabat külas see olnud - tegu jäänud sääl siiski püsima. Jutustaja olnud 13 a. kui ta mõisa teenima läinud. Lüpsnud 13 lehma ja teinud koduseks eluks kõike mis vanem teenija käskinud. Selle eest saanud söögi ja ulualuse mõisast ja rubla kuus raha. 8 tüdrukut olnud ühes toas elamas. Sarnase palgaga püsinud tükk aega - enne leeri saanud 2 rubla. päle leeri veel enam - 2-3 rubla, viimane olnudki sel ajal tavaline Ulvi mõisa täiskasvanud tüdruku palk. Muustus tulnud tal siis, kui ta õppinud ja saanud kokaks - umbes 23 a. vanuselt. Siis ta saanud enne ilmasõda 7 rubla kuus. see olnud kõrgem palk, mis mõisas naisteenijad üldse saanud. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Tekstimärkus | radar; sisestas Kadri Carmen Russ, Keit Lipp 2004 | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 1361 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Valdo Valper | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 15.07.2005 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 15:08 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 15.03.2013 16:38 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | |||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||