| Arhiiviandmed |
| Viide |
EKLA, f 199, m 49, 269 (19) |
| Täisviide |
|
| Viite osad |
Kogu:EKLA, f 199, m 49, 269 (19)Köide:LK1:LK2:Pala: |
| Kogumisaasta(d) |
1931 |
| Esitajad |
| Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
| Kai Rootsilt |
|
Virumaa, Viru-Nigula
|
|
|
|
|
|
| Kogujad |
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
mõis, küla, maastik |
| Muud märksõnad |
asustus |
| Žanr |
andm, ol |
| Jututüüp |
Hurtja küla asutamisest ja teoolud |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Ulvi mõis |
| Vana maakond |
Virumaa |
| Kihelkond |
Viru-Nigula |
| Vana vald |
Ulvi |
| Vana küla |
ulvi |
| Uus maakond |
Lääne-Viru maakond |
| Uus vald |
Sõmeru vald |
| Koht 2 |
| Objekti nimetus |
Samma mõis |
| Vana maakond |
Virumaa |
| Kihelkond |
Viru-Nigula |
| Vana vald |
Pada/Samma |
| Vana küla |
Samma |
| Uus maakond |
Lääne-Viru maakond |
| Uus vald |
Sõmeru vald |
| Koht 3 |
| Objekti nimetus |
Hurtja k |
| Vana maakond |
Virumaa |
| Kihelkond |
Viru-Nigula |
| Vana vald |
Pada/Samma |
| Vana küla |
Hurtja |
| Uus maakond |
Lääne-Viru maakond |
| Uus vald |
Sõmeru vald |
| Tekst |
Majanduselu. Rent
Urtja küla on asutatud jutustaja noores põlves. Antud täitsa mets kätte- siia tulnud vaesed saunikud või vabat inimesed. Igaüks juurinud omale põllu. Mets olnud hunte täis. Praegu on 10 peret (7 enne oli Samma ja 3 Ulvi mõisa järgi). Kohtade suurus on 1 ½ - 1 tiin põldu olnud ja mõisa poolt soos kasutada karjamaa ja veel teine karjamaa mujal (mitte soo)- praegu see on lepa ratsik veel ja ühine küla 7le perele (neile, mis enne Samma jaos- kuna Ulvi omadel on eraldi, kolme pääle). Seda karjamaad on 6-8 tiinu. Jutustaja oli umbes 35.a kui ta siia tuli. Mõisale tulnud rent maksta (Samma), kuid mõis on tahtnud tööd. Siis on rakendatud töö raha ette. Naised pole mõisas töös käinud- käinud mehed. Mehe päev on rehkendatud 35- 40 kopikut. Hobuse päev oli kallim. Alul kui jutustaja tuli, oli siis selle 1 ½ tiinu eest rent 40 rubla aastas, umbes;selle eest siis on päevi tehtud, kuni nende tasa võrdus rendi suurusele. Enne ilma sõda on hindades muutus tulnud. Hobu päev maksnud 1 rubla, jala peaaegu nagu enne 40 kop. Sõja ajal, vist 1916/17 on viimane 50 kopiku pääle hinnatud. Heinamaad olnud alul 2 tiinu. Peetud 2 lehma ja hobune. Seda muidugi pole oma heinamaaga saanud, siis on tehtud Samma mõisa aasalt hein kahasse (½ mõisale, ½ tegijale). Mõnikord on ka ostetud. Lambaid peetud 2- 3. Hobusega käidud mõisa voorus, talvel. Praegu on kohad riigi rendil. Hiljem on mõis maksnud päevade eest raha välja ja siis iga pops on ka maksnud rendi rahas. Ei ole kohe tööd rendi eest hinnatud. Õieti polnud sääl muud vahet kui raha liikus korra edasi tagasi. 2 Korda on renti makstud aastas. Neil päevil annud mõisnik rendi maksjale süüa. Nii kiire ei ole neil kohtadel olnud kui suurtes taludes. Pühapäeviti ei ole tööd tehtud- samuti ka pole tulega rehte pekstud (rukki). On saadud valmis valge päevagagi. (Suivilja rehed on küll tulega pekstud, siis päev oli lühike). Kiriku koormusist tulnud teha sama koha päält 2 päeva. Need on arvatud väärt 80 kopikut, kokku (nende eest raha ei saanud, kuid on hinnatud see maks mis kirikule pidi tasuma rahas või töös 80 kop. pääle). Hiljem ei ole opäevi tehtud vaid makstud raha. |
| Lisaandmed |
| Tekstimärkus |
radar; sisestas Kärt Vajakas |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
1358 |
| Sisestaja |
Valdo Valper |
| Sisestuskuupäev |
22.07.2005 |
| Lisatud |
20.06.2012 15:08 |
| Viimati muudetud |
15.03.2013 16:38 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
|
| Säilik |
|
| Pala |
|
