Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide EKLA, f 199, m 46, l 32/5
Täisviide
Viite osad Kogu:EKLA, f 199, m 46, l 32/5Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1930
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Ernst Vehterstein Harjumaa, Juuru, Ingliste m.
59 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Marta Sorgsep
Teksti sisu
Objekti liik torn, mõis, klooster, küla, kalmistu, puu, kelder, mägi
Tegelased isik
Žanr arh, andm
Jututüüp Ingliste mõisa ehitamisest; mõisa asemel olnud kunagi klooster; ehitamisel leitud inimese luid; mõis asunud enne Jaalimäel. Mõisa pargis vanad jalakad.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kuimetsa klooster
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Juuru
Vana vald Kehtna
Vana küla Ingliste
Uus maakond Rapla maakond
Uus vald Kehtna vald
Koht 2
Objekti nimetus surnuaed
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Juuru
Vana vald Kehtna
Vana küla Ingliste
Uus maakond Rapla maakond
Uus vald Kehtna vald
Koht 3
Objekti nimetus Lepiku küla
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Juuru
Vana vald Kehtna
Vana küla Ingliste
Uus maakond Rapla maakond
Uus vald Kehtna vald
Koht 4
Objekti nimetus Jaalimägi
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Juuru
Vana vald Kehtna
Vana küla Ingliste
Uus maakond Rapla maakond
Uus vald Kehtna vald
Koht 5
Objekti nimetus Ingliste mõis
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Juuru
Vana vald Kehtna
Vana küla Ingliste
Uus maakond Rapla maakond
Uus vald Kehtna vald
Tekst
Ingliste mõis.
Ingliste mõis on väga vana, ta on sellel kohal asund juba 450 a. (Praegu asub mõisas kool). Kuulund on ta Stahlide suguvõsale. Mõisa eeskojas on kamin, kus puu sisse on lõigatud järgmine lause:
"Diesen Heerd und dieses Haus, welches stand 400 Jahr; Gottvertrauend baute aus, Rudolph Stahl 1888."
Muidugi on mõis mitmel korral ümberehitatud, viimast korda 1906. a. järele, mil mõis põlema läks ja peaaegu täiesti ära põles. Ehitati uuesti vanas stiilis - kahekordne kivist ehitis, valgeks krohvitud. Teine kord on õieti katusetubadena ehitatud, maja keskel tornina. Üllatavad on mõisa äärmiselt paksud müürid, ka sisetubades.
Selle mõisa kohal olevat ennemini asund klooster. Praeguse mõisa keldreid peetakse veel kloostriaegseiks. Tõeliselt jätavadki need keldrid, paksude paekivist müüridega, mulje, et need kord kloostrile on kuulund, eriti pikk ristvõlvidega koridor, kust mõlemale poole lähevad ridastikku uksed teistesse ruumidesse. Ka keldreid on ristvõlvidega, mitmete kinnimüüritud käikudega. Mitmed endised aknad ja uksed on juurdeehituste puhul kinni müüritud. Üks ruum koolijuhataja hra Ernesaksa seletuse järele on eriti suur - 8 sülda pikk, kitsamast kohast 3, laiemast 4 sülda lai, kuna ruum on sakiline, sisse ulatuvate nurkadega. Seda ruumi võib arvata kloostriaegseks jumalateenistuse pidamise kohaks. Ühes kohas asub nähtavasti tühi, kinnimüüritud ruum. Mõisa keskkohas on n. n. tornikelder, sellel kohal olevat kloostri torn olnud.
Mõisa teise otsa on hiljem juurde ehitatud. Selle juures on leitud palju inimeseluid, nähtavasti satuti matmisekihtidele, umbes 3-4 jala sügavuses. Arvatakse, et siin oli kloostriaegne matusepaik.
Klooster on hävind sõdade ajal. Pärast kloostri hävimist ehitati siia mõis, 450 a. tagasi. Enne seda olevat mõis asund umbes ½ km eemal Jaalimäel. Sakslaste meie maale tuleku ajal asund Jaalimäe ümber eestlaste Lepiku nimeline küla. Sakslased olid küla maad ära võtnud, külaelanikud muidugi tööle pannud ja mäele mõisa ehitand. Praegugi olevat veel õhutud küla aset märgata. Ajajooksul suurendas mõis oma maid, vana mõis lõhuti Jaalimäel ära ja ehitati uus praeguse Ingliste mõisa, endise kloostri kohale.
Jaalimägi on võrdlemisi madal lame kõrgustik. Umbes 40 a. tagasi laskis viimane Ingliste mõisaomanik Rudolf Stahl sinna surnuaia ehitada - piiratud kivimüüriga, paekividest kõrge võlvitud värava ja torniga. Mäele viib pikk Saksamaa kuuskedest puiestee, ka mägi ise on kaetud istutatud kuuskedega. Jaalimäele on maetud R. Stahli vanaisa, kes Juuru surnuaialt siia toodi ja Stahli vend, kes Ingliste mõisas suri.
Ingliste mõisa pargis leidub õige vanu puid, eriti jalakaid ja pärni. Eriti suured ja vanad on kolm jalakat: Ühest neist on järele jäänd ainult känd, teisest üks haru, kuna kolmas veel tervena püsib. Puu tüve altpoolt ulatub alles kolm meest ümbert kinni võtma. Neil jalakail on seepärast ajalooline tähtsus, et neid peetakse istutatuks ordumeister Volter von Plettenbergi poolt, kui ta kloostrit külastas.
Ingliste mõisa pargi vanimad puud, ka jalakas, ei ole muinsuskaitse all, kuigi see tarvilik oleks puude hävitamise eest hoidmiseks. Muinsuskaitse alla peaks kuuluma ka Kuimetsa kloostri ase, kust kaevamisel võiks leida huvitavaid esemeid.
Lisaandmed
Tekstimärkus tõstetud mõisaraamatu-kaustast, köitest sisestas Valdo Valper 100206
Sisu kommentaar RAAMATUSSE, ARTIKLISSE
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 1289
Sisestaja Katrina Kink
Sisestuskuupäev 09.08.2006
Lisatud 20.06.2012 15:07
Viimati muudetud 08.01.2019 21:48
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala