Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 19, 541/4 (4)
Täisviide H II 19, 541/4 (4) < Tõstamaa khk., Pootsi v. – H. Anniko (1889)
Viite osad Kogu:H IIKöide:19LK1:541LK2:544Pala:4
Kogumisaasta(d) 1889
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
rahva suust Pärnumaa, Tõstamaa, Pootsi v.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
H. Anniko
Teksti sisu
Objekti liik saar, sild
Tegelased hiid/kurat, jumal
Žanr muist, topon
Jututüüp Vanapagan ehitanud teed Liu säärelt Tahkuranda, kuid Jumal takistanud teda. Tee jäänustest tekkinud Sorkholmi saar
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Tahkuranna
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Häädemeeste
Vana küla Tahkuranna
Uus maakond Pärnu maakond
Uus küla Tahkuranna
Koht 2
Objekti nimetus Sorkholmi saar
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Tõstamaa
Uus maakond Pärnu maakond
Uus küla Manija
Märkus Sorgu saar
Koht 3
Objekti nimetus Liu säär
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Tõstamaa
Vana küla Liu
Uus maakond Pärnu maakond
Uus küla Liu
Tekst
Jutt Liu rannast
Siin Pootsis kutsutakse üht jagu mereranda Liu rannaks ehk Liu ninaks. See on üks hästi hea rand kalameestele, et ta järsku sügav on. See rand on ka otse Tahkurannale vasta ja selle koha pealt on see Pärnu mere lõpp kõige kitsam, paljalt 12 versta, kuna mujalt hulga laiem. Selles rannas lähab üks imelik pikk maariba meresse, vaevalt 4–5 sammu lai, aga pikkus mitu vakamaad ja lähab hakatuses otse Tahkunina poole, aga ots pöörab viimaks sihist kõrvale. Seda kutsutakse Liu säär. Sellest räägib vanajutt järgmiselt. Kord ühel sügisesel päeval tuli Vanapagan suure rutuga Virtsu poolt siia randa ja tahtis siit otse ruttu Tahkuranna peale minna, et Tahkus poob praegu üks joodik mees ennast üles, tarvis ruttu ja ruttu hinge vasta minna võtma! Aga mis teha – sügav meri vahel, aega pole enam linna kaada ümber minna, muidu mehe hing lähab ära. Muud midagi kui hakkas ülepeakaala ruttu omal teed tegema! Kraapis ja tõmbas kaldast liiva ja kiva sülle, ikka meresse – otse Tahkunina peale. Taevataat aga näind seda ja ütelnud: "Ah – sa tahad laevateed kinni panna, et inimesed laevadega enam linna alla ei saa! Ei, seda ma ei lase!" Sellepeale tulnd ka imelik paks udu mere peale, nenda et 5–6 sammu pole eemale näind. Vanapagan teind aga oma tööd hirmsa rutuga edasi, kraapis kaldast aga liiva ja kiva nii mis küüned tulnd lõid, ja ikka meresse. Meheke olnd juba üsna väsind, aga Tahkuots ei tule veel vasta. Küll kirus ja vandus, aga midagi ei või teha. Viimaks kadus udu ära, ilm läks selgeks, ja nüüd nägi vaeneke, et ta oli oma tee koguni paremat kätt viltu lasknud, otsa koguni Saaremaa poole! See vihastas teda hirmsaste, häbi oli tagasi tulla, sest inimesed kõik naersid kaldal, muudkui hüppas vette, et Tahkusse ujuda. – Aga äkitselt tõusis hirmus vali torm ja lained peksid ta vasta kivade surnuks, muudkui keharaibe, millel sarved peas, pikk saba taga ja sõrgade ning küüntega jalad ja käed olnd, ujus pärast kaldasse. Merelained uhtusid pärast selle tee laiali, mõnele kohale jäi aga mõni tükk terveks ja nendest on pärast pissed saared saand, nagu Sorkholmi saar ja mõned muud. Siit Liu rannast, kust ta oma teed hakkas, siin seisab praegugi veel hakatus alles, lääb hulk maad meresse. Minagi marssisin korra seda teed mööda ja imestasin selle töö üle.
Redigeeritud tekst
Jutt Liu rannast
Siin Pootsis kutsutakse üht jagu mereranda Liu rannaks ehk Liu ninaks. See on üks hästi hea rand kalameestele, et ta järsku sügav on. See rand on ka otse Tahkurannale vasta ja selle koha pealt on see Pärnu mere lõpp kõige kitsam, paljalt 12 versta, kuna mujalt hulga laiem. Selles rannas lähab üks imelik pikk maariba meresse, vaevalt 4–5 sammu lai, aga pikkus mitu vakamaad ja lähab hakatuses otse Tahkunina poole, aga ots pöörab viimaks sihist kõrvale. Seda kutsutakse Liu säär. Sellest räägib vanajutt järgmiselt. Kord ühel sügisesel päeval tuli Vanapagan suure rutuga Virtsu poolt siia randa ja tahtis siit otse ruttu Tahkuranna peale minna, et Tahkus poob praegu üks joodik mees ennast üles, tarvis ruttu ja ruttu hinge vasta minna võtma! Aga mis teha – sügav meri vahel, aega pole enam linna kaada ümber minna, muidu mehe hing lähab ära. Muud midagi kui hakkas ülepeakaala ruttu omal teed tegema! Kraapis ja tõmbas kaldast liiva ja kiva sülle, ikka meresse – otse Tahkunina peale. Taevataat aga näind seda ja ütelnud: "Ah – sa tahad laevateed kinni panna, et inimesed laevadega enam linna alla ei saa! Ei, seda ma ei lase!" Sellepeale tulnd ka imelik paks udu mere peale, nenda et 5–6 sammu pole eemale näind. Vanapagan teind aga oma tööd hirmsa rutuga edasi, kraapis kaldast aga liiva ja kiva nii mis küüned tulnd lõid, ja ikka meresse. Meheke olnd juba üsna väsind, aga Tahkuots ei tule veel vasta. Küll kirus ja vandus, aga midagi ei või teha. Viimaks kadus udu ära, ilm läks selgeks, ja nüüd nägi vaeneke, et ta oli oma tee koguni paremat kätt viltu lasknud, otsa koguni Saaremaa poole! See vihastas teda hirmsaste, häbi oli tagasi tulla, sest inimesed kõik naersid kaldal, muudkui hüppas vette, et Tahkusse ujuda. – Aga äkitselt tõusis hirmus vali torm ja lained peksid ta vasta kivade surnuks, muudkui keharaibe, millel sarved peas, pikk saba taga ja sõrgade ning küüntega jalad ja käed olnd, ujus pärast kaldasse. Merelained uhtusid pärast selle tee laiali, mõnele kohale jäi aga mõni tükk terveks ja nendest on pärast pissed saared saand, nagu Sorkholmi saar ja mõned muud. Siit Liu rannast, kust ta oma teed hakkas, siin seisab praegugi veel hakatus alles, lääb hulk maad meresse. Minagi marssisin korra seda teed mööda ja imestasin selle töö üle.
Lisaandmed
Tekstimärkus III. Jutud. (Rahva suust)
Sisu kommentaar Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 12426
Sisestaja Eve Valper
Sisestuskuupäev
Kontrollija Reeli Reinaus
Kontrollimiskuupäev 30.08.2018
Lisatud 20.06.2012 16:58
Viimati muudetud 30.08.2018 00:45
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 19
Säilik ERA-10341-38580-64209
Pala ERA-13219-60567-22302