Arhiiviandmed |
Viide |
H II 19, 541/4 (4) |
Täisviide |
H II 19, 541/4 (4) < Tõstamaa khk., Pootsi v. – H. Anniko (1889) |
Viite osad |
Kogu:H IIKöide:19LK1:541LK2:544Pala:4 |
Kogumisaasta(d) |
1889 |
Esitajad |
Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
rahva suust |
|
Pärnumaa, Tõstamaa, Pootsi v.
|
|
|
|
|
|
Kogujad |
|
Teksti sisu |
Objekti liik |
saar, sild |
Tegelased |
hiid/kurat, jumal |
Žanr |
muist, topon |
Jututüüp |
Vanapagan ehitanud teed Liu säärelt Tahkuranda, kuid Jumal takistanud teda. Tee jäänustest tekkinud Sorkholmi saar |
Pärimuskohad |
Koht 1 |
Objekti nimetus |
Tahkuranna |
Vana maakond |
Pärnumaa |
Kihelkond |
Häädemeeste |
Vana küla |
Tahkuranna |
Uus maakond |
Pärnu maakond |
Uus küla |
Tahkuranna |
Koht 2 |
Objekti nimetus |
Sorkholmi saar |
Vana maakond |
Pärnumaa |
Kihelkond |
Tõstamaa |
Uus maakond |
Pärnu maakond |
Uus küla |
Manija |
Märkus |
Sorgu saar |
Koht 3 |
Objekti nimetus |
Liu säär |
Vana maakond |
Pärnumaa |
Kihelkond |
Tõstamaa |
Vana küla |
Liu |
Uus maakond |
Pärnu maakond |
Uus küla |
Liu |
Tekst |
Jutt Liu rannast Siin Pootsis kutsutakse üht jagu mereranda Liu rannaks ehk Liu ninaks. See on üks hästi hea rand kalameestele, et ta järsku sügav on. See rand on ka otse Tahkurannale vasta ja selle koha pealt on see Pärnu mere lõpp kõige kitsam, paljalt 12 versta, kuna mujalt hulga laiem. Selles rannas lähab üks imelik pikk maariba meresse, vaevalt 4–5 sammu lai, aga pikkus mitu vakamaad ja lähab hakatuses otse Tahkunina poole, aga ots pöörab viimaks sihist kõrvale. Seda kutsutakse Liu säär. Sellest räägib vanajutt järgmiselt. Kord ühel sügisesel päeval tuli Vanapagan suure rutuga Virtsu poolt siia randa ja tahtis siit otse ruttu Tahkuranna peale minna, et Tahkus poob praegu üks joodik mees ennast üles, tarvis ruttu ja ruttu hinge vasta minna võtma! Aga mis teha – sügav meri vahel, aega pole enam linna kaada ümber minna, muidu mehe hing lähab ära. Muud midagi kui hakkas ülepeakaala ruttu omal teed tegema! Kraapis ja tõmbas kaldast liiva ja kiva sülle, ikka meresse – otse Tahkunina peale. Taevataat aga näind seda ja ütelnud: "Ah – sa tahad laevateed kinni panna, et inimesed laevadega enam linna alla ei saa! Ei, seda ma ei lase!" Sellepeale tulnd ka imelik paks udu mere peale, nenda et 5–6 sammu pole eemale näind. Vanapagan teind aga oma tööd hirmsa rutuga edasi, kraapis kaldast aga liiva ja kiva nii mis küüned tulnd lõid, ja ikka meresse. Meheke olnd juba üsna väsind, aga Tahkuots ei tule veel vasta. Küll kirus ja vandus, aga midagi ei või teha. Viimaks kadus udu ära, ilm läks selgeks, ja nüüd nägi vaeneke, et ta oli oma tee koguni paremat kätt viltu lasknud, otsa koguni Saaremaa poole! See vihastas teda hirmsaste, häbi oli tagasi tulla, sest inimesed kõik naersid kaldal, muudkui hüppas vette, et Tahkusse ujuda. – Aga äkitselt tõusis hirmus vali torm ja lained peksid ta vasta kivade surnuks, muudkui keharaibe, millel sarved peas, pikk saba taga ja sõrgade ning küüntega jalad ja käed olnd, ujus pärast kaldasse. Merelained uhtusid pärast selle tee laiali, mõnele kohale jäi aga mõni tükk terveks ja nendest on pärast pissed saared saand, nagu Sorkholmi saar ja mõned muud. Siit Liu rannast, kust ta oma teed hakkas, siin seisab praegugi veel hakatus alles, lääb hulk maad meresse. Minagi marssisin korra seda teed mööda ja imestasin selle töö üle.
|
Redigeeritud tekst |
Jutt Liu rannast Siin Pootsis kutsutakse üht jagu mereranda Liu rannaks ehk Liu ninaks. See on üks hästi hea rand kalameestele, et ta järsku sügav on. See rand on ka otse Tahkurannale vasta ja selle koha pealt on see Pärnu mere lõpp kõige kitsam, paljalt 12 versta, kuna mujalt hulga laiem. Selles rannas lähab üks imelik pikk maariba meresse, vaevalt 4–5 sammu lai, aga pikkus mitu vakamaad ja lähab hakatuses otse Tahkunina poole, aga ots pöörab viimaks sihist kõrvale. Seda kutsutakse Liu säär. Sellest räägib vanajutt järgmiselt. Kord ühel sügisesel päeval tuli Vanapagan suure rutuga Virtsu poolt siia randa ja tahtis siit otse ruttu Tahkuranna peale minna, et Tahkus poob praegu üks joodik mees ennast üles, tarvis ruttu ja ruttu hinge vasta minna võtma! Aga mis teha – sügav meri vahel, aega pole enam linna kaada ümber minna, muidu mehe hing lähab ära. Muud midagi kui hakkas ülepeakaala ruttu omal teed tegema! Kraapis ja tõmbas kaldast liiva ja kiva sülle, ikka meresse – otse Tahkunina peale. Taevataat aga näind seda ja ütelnud: "Ah – sa tahad laevateed kinni panna, et inimesed laevadega enam linna alla ei saa! Ei, seda ma ei lase!" Sellepeale tulnd ka imelik paks udu mere peale, nenda et 5–6 sammu pole eemale näind. Vanapagan teind aga oma tööd hirmsa rutuga edasi, kraapis kaldast aga liiva ja kiva nii mis küüned tulnd lõid, ja ikka meresse. Meheke olnd juba üsna väsind, aga Tahkuots ei tule veel vasta. Küll kirus ja vandus, aga midagi ei või teha. Viimaks kadus udu ära, ilm läks selgeks, ja nüüd nägi vaeneke, et ta oli oma tee koguni paremat kätt viltu lasknud, otsa koguni Saaremaa poole! See vihastas teda hirmsaste, häbi oli tagasi tulla, sest inimesed kõik naersid kaldal, muudkui hüppas vette, et Tahkusse ujuda. – Aga äkitselt tõusis hirmus vali torm ja lained peksid ta vasta kivade surnuks, muudkui keharaibe, millel sarved peas, pikk saba taga ja sõrgade ning küüntega jalad ja käed olnd, ujus pärast kaldasse. Merelained uhtusid pärast selle tee laiali, mõnele kohale jäi aga mõni tükk terveks ja nendest on pärast pissed saared saand, nagu Sorkholmi saar ja mõned muud. Siit Liu rannast, kust ta oma teed hakkas, siin seisab praegugi veel hakatus alles, lääb hulk maad meresse. Minagi marssisin korra seda teed mööda ja imestasin selle töö üle.
|
Lisaandmed |
Tekstimärkus |
III. Jutud. (Rahva suust) |
Sisu kommentaar |
Vp |
Tööprotsess |
IDkood (Koobas) |
12426 |
Sisestaja |
Eve Valper |
Sisestuskuupäev |
|
Kontrollija |
Reeli Reinaus |
Kontrollimiskuupäev |
30.08.2018 |
Lisatud |
20.06.2012 16:58 |
Viimati muudetud |
30.08.2018 00:45 |
Andmed Kivikeses |
Säiliku viide |
H II 19 |
Säilik |
ERA-10341-38580-64209 |
Pala |
ERA-13219-60567-22302 |