Urvaste Uhtjärve kohta kuulsin lapsepõlves järgmist lugu: olnud vanasti vägimees Ulkja või Ulkna. See sõdinud vaenlastega ja võitnud neid alati. Korra jäänud ta magama, suur kivi pää all. Uni olnud nii raske ja pikk, et kui ta ärganud, siis olla sakslased juba maal olnud ja tema magamise koha lähedale olla kirik ehitatud - Urvaste kirik.
See vihastanud teda hirmsasti. Parajasti hakatud kella lööma, aga unise pääga kajast pettudes, mis tema lähedal olevast orust kostnud, arvanud ta kiriku seisvat orus. Ta haaranud kivi pää alt ja virutanud hääle suunas, kuid kivi lendas üle oru ja on praegu järve kaldal, surnuaia poolt vaadates, ehk kiriku poolt vaadates - üle järve kalda pääl. See kivi on väikese sauna suurune. Kivi viskest põrus maapind, orgu tekkis järv, kuhu jooksis ümberkaudse rahva silmavesi, mispärast hakati järve nimetama \"Ohkejärveks\", millest aegamööda sai \"Uhtjärv\". Ulkna ise vajus maa sisse, tekitades järve kallast läbi lõikava oru või kuristiku, mille kallastelt tema higi ja valupisarad oru põhja mööda hallikate vee vurinal järve voolavad. Kuristiku nimetatakse Ulkna oruks. Minu arvamise järele on see legend küll uuema aja sünnitus. |
