| Rahvasuu teab kõneleda, Urvastu kirik olla leitud põlisest metsast. Olnud vahepeal suured sõjad, maa jäänud paljaks, mets kasvanud pääle, kirik ununenud, kunni kord Urbe päeval kirik praegusel kohal leiti. Mets olnud nii suur, et kerge ära eksida, ja sellepärast tehtud kirikuvaremete juures tuli ülesse, ja hakatud siis suitsu sihis mõisa juurest sinna sihti raiuma. Sarnaseid kiriku metsast leidmise lugusid on laialt mööda maad liikval, nõnda et raske ka seda lugu tõsiselt võtta, kuigi tõenäoline näeb ta ometi olevat, sest XIII ja XIV aastasaja sõdade tallermaaks on kihelkond mitmetpuhku olnud. Et aga kirik Urbe päeval leitud ja sellepärast Urvaste nime saanud, näib luule olevat, sest sellega tahetakse vististi ainult Urvaste nime seletada. 1582 a. Tartu \"starostei\" inventarnimekirjas öeldakse, et poolmiili \"Elsen\"i ehk \"Fabian\'i\" (Vaabina) mõisast kaugel on üks kivist kokkulangenud ja katuseta kirik, mille päralt üks adramaa ja üks talupoeg Andres. Kuna Urvaste kirik Vaabina mõisast kõige otsemat teed 7 kuni 8 kilomeetrit kaugel on, siis võiks siin dokumendis ainult valearvuga tegemist olla, mis väga usutav tolleaegse üleskirjutuse juures. Kuid on ka teine võimalus, kuidas dokumendist aru saada. Vaabina mõisast umbes 3 versta läbi Paju mõisa Linnamäe poole, praeguse Hargi talu maa sees, n.n. Hallivarikus, Lõõdla järve põhjakaldal on rahvasuus tuntud \"kirikumägi ja kalmeti lomp\". Kõik tundemärgid näitavad, et siin kirik, matusepaik, koguni papi kalatiik on olnud. |
