Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA II 243, 277/9 (1) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA II 243, 277/9 (1) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Haraku t. < Petserimaa - A. Maalik < Aleksander Maalik (1939) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:243LK1:277LK2:279Pala:1 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1939 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | peopaik, puu, kivi, mägi, pelgupaik | ||||||||||||||
| Muud märksõnad | sõda, varandus | ||||||||||||||
| Žanr | muist, arh, uk kal | ||||||||||||||
| Jututüüp | Sälgüsmäel kiigutakse munapühadel; mai- ja jaanituli; Armukuusk; kivi all varandus; mäe kandnud kokku rootsi sõdurid, mägi pelgupaigaks, leitud luustikke | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Sälgüsmägi / armukuusk / pelgukoobas | ||||||||||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Urvaste | ||||||||||||||
| Vana vald | Vastse-Antsla | ||||||||||||||
| Vana küla | Sundsi | ||||||||||||||
| ERA kood | Urv_Toku_01 | ||||||||||||||
| Uus maakond | Võru maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Toku | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Sälgusmägi. Minu kodutalust paari kilomeetri kauguses asetseb Sälgusmägi. Mägi on kaetud okaspuu-metsaga ning ta omab pikliku kuju. Pikuti üle mäe harja viib tee. Tee ääres, kahe suure kase vahel on kiik, kus käib noorrahvas kiikumas - eriti munapühadel. Natuke maad edasi asub lage plats, mäe kõrgem koht. Seal on näha kahte suurt tuleaset. Nendel tuleasemetel tehakse ühel maituld, teisel jaanituld. Siis on terve ümbruskonna rahvas kogunenud Sälgusmäele; kus lauldakse üheskoos, tehakse ringmänge ja tansitakse. Sälgusmäele kogunevad ka ümbruskonna elanikud suveõhtuti ja ka mõnedel tähtpäevadel veetma lõbusamalt aega. Tihti vaadeldes mäelt alla orgu, torkavad silma mäe veerul ja ka orus üksikud suured kivid. Neis ühe suurema all arvatakse olevat rahapada. Kord üks mees tahtnud liigutada seda kivi, kuid ei olevat jõudnud. Ta kuulnud aiult kivi alt kumisemist ja rahakõlinat. Sälgusmäe orus on ka suur kuusk, mille oksad on kasvanud allapoole. Selle kuuse ligiduses muru on väga ilus, kaetud kassikäppade ja muude lilledega. Noored inimesed armastavad seal tihti istuda, kus nad kingivad end jäädavalt üksteisele. Sellest on pärinud kuusk ka endale nime: \\\\\\\"armukuusk\\\\\\\". Sälgusmäe tekitajateks arvatakse rootsi sõdureid, kes kandnud mulla kokku kuuehõlmas. Põhjasõja-ajal olnudki mägi rootslaste pelgupaigaks. Kord ruusaaugust leitud inimese luid ning ka päris terveid luustikke. Sellest arvavad kohalikud elanikud, et Põhjasõja-ajal kaevatud koopas olid inimesed varjul. Kuid vaenlased on sellest teada saanud ning pannud koopa suu kinni ja nii jäänudki inimesed sisse ja surnud näljasurma. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 11157 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Ülle Kärner | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | |||||||||||||||
| Kontrollija | Mari-Ann Remmel | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 10.05.2005 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:47 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 15.04.2013 17:00 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA II 243 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||