| Meie Vastse-Antsla v. Luteri kirik Urvaste kirik asub Vastse-Antsla v. ja Urvaste v. piiril, kohe kiriku tagant läheb valdade piir. See kirik olevat metsast leitud. Metsa järele saanud kirik ka oma nime. See mets, kust kirik leitud saanud juba nime siis kui eestlased oma pärisnimed said. Kui üks talupoeg tulnud mõisast nimesaamast koju, teel ikka korrranud oma uut saadud nime \"Urvas\", iga sammu tagant jälle \"Urvas\", sest uus nimi poleks muidu meeles püsinud. Metsa ääres kodu ligidal jooksnud poeg isale vastu ja kohe küsinud uue nime järgi. Isa muidugi vastanud: \"Urvas!\" Poeg võtnud noa ja ütelnud isale: \"Mina lõigun oma nime siia puu tüvesse, sest siin kohal kuulsin mina oma perekonna nime esimest korda.\" Nüüd pole mind enam koolis Miku-Märdi-Tõnuks hüüda, vaid... vaid..., isa, kuidas oli see uus nimi?\" \"Urvas oli,\" vastas isa \"ja kooli mineku jutt jäta sa ka hoopis maha, parun oli täna minu pääle nii vihane ja ütles, et poega sa enam kooli saata ei tohi.\" \"Urvas, kuidas Urvas, vast ikka Turvas, - kole nimi?\" küsinud poeg. \"Või mina tean, kas Urvas või Turvas, mina sain nii aru, et Urvas,\" vastanud isa. \"Hea küll ütleme siis Urvas, see on kenam kui Turvas.\" seletanud poeg ja lõikunud suurte tähtedega puusse \"Urvas\" ja teinud risti ka veel taha. Nii loetudki sealt puutüvel, et \"Urvast\" see rist ka veel \"t\" täheks. Metsa nimeks saigi siis Urvast mets. Kui metsi hakati laastama leitud metsa padristikust künka otsast kirik mille nimeks sai Urvast kirik. Et Urvaste parem on, siis pandud \"e\" ka veel juurde. Metsa enam ei ole, ainult Urvaste kirik ja Urvaste v. |
