Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 243, 195 (39)
Täisviide ERA II 243, 195 (39) < Urvaste khk., Urvaste k. - Urvaste Algk. VI kl. < Peeter Vaht, 60 a (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:243LK1:195LK2:Pala:39
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Peeter Vaht Võrumaa, Urvaste, Urvaste k.
60 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Urvaste Algkooli VI klass
Teksti sisu
Objekti liik tiik/lomp, haud, karistuspaik, maastik
Tegelased mõisnik
Žanr muist, andm, üh
Jututüüp Urvaste kuri Marget laseb parki kaevata tiigi ja ehitada mäed; karistamine mõisas; matustel lööb välk kirstu
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Urvaste mõisa kalmistu
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Urvaste
Vana küla Urvastõmõisa
Uus küla Ruhingu
Koht 2
Objekti nimetus Urvaste mõisa park
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Urvaste
Vana vald Urvaste
Vana küla Urvastõmõisa
Uus maakond Võru maakond
Koht 3
Objekti nimetus Urvaste mõis
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Urvaste
Vana vald Urvaste
Vana küla Urvastõmõisa
Uus maakond Võru maakond
Tekst
Margeti ike Urvastes.
8. sajandi esimesel poolel olnud Urvaste mõisas kole kuri mõisnik, Marget (Margareeta), kes teolistele olnud väga kuri ja õel. Temast räägitakse kui julmemast Urvaste isandast. Kui teolised raskest mõisatööst (näit. tiikide kaevamine - neid on mõisa pargis nimelt 3 kaevatud) tahtsid koju jääda oma töid korraldama, siis sõitis Marget oma ratsahobusega kohe teolise koju, hobusega uksest sisse, tõmbas mõned hoobid vastu selga ja saatsis mõisa, kus võttis vastu kubjas orjavitsa vitstega (neid põõsaid on säilinud veel praeguseni, peale selle ka punaseid okastega pajusid, mis on väga painduvad ja vintsked, nimetatud vitsad olid kuulsad peksuriistad mõisas). Peksuruhi asetses Margeti akna all, kust ta võis näda peksetavat ja kuulda selle kisa. Tema harilik hüüdlause olnud: \"Anna aga kõvva!\"
Margeti ajal on rajatud Urvaste mõisa park ja kaevatud sinna 3 tiiki. Park koosneb neljast üksteisest kõrgemale tõusvast trepitaolisest astmest, mis umbes 1,5 kuni 2m kõrged. Need astmed on tehtud tiikidest väljakantud mullast, teiste sõnadega: terve park, kus praegu kasvavad põlised puud, on inimeste kätetöö.
Kui Marget suri, olid töölistel rõõmupäevad. Matusepäeval rakendatud neli musta hobust vankri ette. Mõisast surnuaiale on kõigest mõnisada meetrit maad aga kui hobused sinna jõudnud, olnud nad valges vahus. Kui õpetaja parajasti hakanud kadunut kiitma ja ülistama, tõusnud metsa tagant must piksepilv ja välk löönud hauda otse surnu kirstu.
Lisaandmed
Sisu kommentaar p.o 18. sajandil?
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 11120
Sisestaja Ülle Kärner
Sisestuskuupäev
Kontrollija Mari-Ann Remmel
Kontrollimiskuupäev 28.04.2005
Lisatud 20.06.2012 16:47
Viimati muudetud 15.04.2013 17:00
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 243
Säilik
Pala