Arhiiviandmed |
Viide |
ERA II 243, 181 (24) |
Täisviide |
ERA II 243, 181 (24) < Urvaste khk., Hansi as., Vahtra t. - Urvaste Algk. VI kl. < August Glockmann, 61 a (1939) |
Viite osad |
Kogu:ERA IIKöide:243LK1:181LK2:Pala:24 |
Kogumisaasta(d) |
1939 |
Esitajad |
Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
August Glockmann |
|
Võrumaa, Urvaste, Hansi as., Vahtra t.
|
|
|
61 a. |
|
|
Kogujad |
|
Teksti sisu |
Objekti liik |
karistuspaik, puu, maastik, tiik/lomp |
Tegelased |
mõisnik |
Žanr |
üh, muist |
Jututüüp |
Urvaste mõisa tige Marit laseb orje peksta; mõisapargi tegemine; äike lööb matustel Mariti kirstu |
Pärimuskohad |
Koht 1 |
Objekti nimetus |
Urvaste mõis |
Vana maakond |
Võrumaa |
Kihelkond |
Urvaste |
Vana vald |
Urvaste |
Vana küla |
Urvastõmõisa |
Uus maakond |
Võru maakond |
Tekst |
Kuidas sündis Urvaste mõisa pargi looduslik ilu. Elas kord Urvaste mõisas tige proua, keda rahvas hüüdis Maritiks. Kui ta kuhugi läks, siis sõitis ta alati hobuse seljas. Ta oli väga tige inimene, alati laskis ta orje peksta talli juures suure kuuse alll, mis seisab praegugi Urvaste mõisa õuel. Kuri Marit laskis teha ka praeguse Urvaste mõisa pargi, kuhu olid käsutatud orjad. Tal oli pandud ühe tee pääle kolm kubjast, et kui keegi ei jõua vedada, siis kubjas peksab kepiga tagant. Aga pärast sai ta talli juures ikka ka keretäie. Muld veeti üles parki ja haudade vahele tekkisid praegused tiigid. Kui see mõisaproua Marit oli ära surnud ja teda maeti, siis oli tõusnud taevasse pisikene äikesepilv ning löönud kirstu. Siis nähti, kuidas hauast tõusis sinist tuld. Matuselised sakslased olid väga ehmunud ja panid kõik seda nähes pakku, ainult õpetaja jäi üksi vaimulikku talitust lõpetama. |
Tööprotsess |
IDkood (Koobas) |
11112 |
Sisestaja |
Ülle Kärner |
Sisestuskuupäev |
|
Kontrollija |
Mari-Ann Remmel |
Kontrollimiskuupäev |
28.04.2005 |
Lisatud |
20.06.2012 16:47 |
Viimati muudetud |
15.04.2013 17:00 |
Andmed Kivikeses |
Säiliku viide |
ERA II 243 |
Säilik |
|
Pala |
|