Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 245, 91/3 (1)
Täisviide ERA II 245, 91/3 (1) < Urvaste khk, Antsla linn - H. Niit < Miina Veierman, 70 a (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:245LK1:91LK2:93Pala:1
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Miina Veierman Võrumaa, Urvaste, Vana-Antsla v., Antsla linn
70 a.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Hans Niit
Teksti sisu
Objekti liik järv, kivi, kirik
Tegelased hiid/kurat, loom/lind/kala
Žanr muist, topon
Jututüüp must härg toob Uhtjärve - see uhub kive ja mulda; vanapagan viskab Urvaste kirikut, kivi Uhtjärve kaldal, teine järves; kirikukellad Uhtjärves peidus
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Vanapagana kivi
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Urvaste
Vana küla Uhtjärve
Uus maakond Võru maakond
Uus küla Uhtjärve
Koht 2
Objekti nimetus Vanapagana kivi
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Urvaste
Vana küla Uhtjärve
Uus maakond Võru maakond
Uus küla Uhtjärve
Koht 3
Objekti nimetus Urvaste kirik
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Urvaste
Vana vald vastse-Antsla
Vana küla Kirikuküla
Uus maakond Võru maakond
Uus vald Urvaste vald
Uus küla Kirikuküla
Koht 4
Objekti nimetus Uhtjärv
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Urvaste
Vana vald Urvaste
Vana küla Uhtjärve
Uus maakond Võru maakond
Uus vald Urvaste vald
Uus küla Uhtjärve
Koht 5
Objekti nimetus Võrtsjärv
Tekst
Uhtjärve sünd
Praegune Uhtjärv oli olnud hoopis teises paigas. Uhtjärve koht oli olnud väga viljarikas maa järskude kallastega ja all orus olid olnud asulad. Sääl olid elanud inimesed jõukalt, neil oli olnud oma kirik ja kõike kraami rohkel arvul. Ühel päeval oli tulnud üks suur must härg ja oli karjunud: "Eest ära, järv tuleb!" Mõned olid virgad ja põgenesid ära üles oru veerule, aga mõned jäid alla orgu järve põhja. Sinna oli jäänud ka nende ja kihelkonna kirik. Ta oli tulnud suure mühina ja kohinaga, kaasa kiskunud oru maad ja kive. Sellepärast pandi ja hakati järve kutsuma Uhtjärveks. Nüüd rahvas ei ole tahtnud ilma kirikuta, pühatemplita, olla ja olid ehitanudki uue kiriku Uhtjärve veerule. Selle kirikule oli rahvas ostnud suured vasest kellad torni.
Vanapagan Jumalat ei sallinud, ta oli võtnud maast suure saunataolise kivi ja visanud Võrtsjärve ümbrusest Urvaste kirikut, aga kivi oli lennanud üle, puutumata kirikut, ja otse Uhtjärve kaldale. Ta oli visanud teise kivi ka, aga see oli lennanud kohe Uhtjärve. Kivi, mis Uhtjärves on, on väga suur. Suurem kui maja. Seal ta on, kes läheb vaatama, veel praegu, Vanapagana sõrmejäljed pääl. Suurel Põhjasõja ajal olid venelased ühe kella Leningradi kiriku torni viinud, mis olevat praegu kiriku tornis ja teenivat Vene praostkonda. Venelased olid tahtnud küll tagasi kella anda, kui eestlased annaksid nelikümmend vakka kaeru.
Redigeeritud tekst
Uhtjärve sünd
Praegune Uhtjärv oli olnud hoopis teises paigas. Uhtjärve koht oli olnud väga viljarikas maa järskude kallastega ja all orus olid olnud asulad. Sääl olid elanud inimesed jõukalt, neil oli olnud oma kirik ja kõike kraami rohkel arvul. Ühel päeval oli tulnud üks suur must härg ja oli karjunud: "Eest ära, järv tuleb!" Mõned olid virgad ja põgenesid ära üles oru veerule, aga mõned jäid alla orgu järve põhja. Sinna oli jäänud ka nende ja kihelkonna kirik. Ta oli tulnud suure mühina ja kohinaga, kaasa kiskunud oru maad ja kive. Sellepärast pandi ja hakati järve kutsuma Uhtjärveks. Nüüd rahvas ei ole tahtnud ilma kirikuta, pühatemplita, olla ja olid ehitanudki uue kiriku Uhtjärve veerule. Selle kirikule oli rahvas ostnud suured vasest kellad torni.
Vanapagan Jumalat ei sallinud, ta oli võtnud maast suure saunataolise kivi ja visanud Võrtsjärve ümbrusest Urvaste kirikut, aga kivi oli lennanud üle, puutumata kirikut, ja otse Uhtjärve kaldale. Ta oli visanud teise kivi ka, aga see oli lennanud kohe Uhtjärve. Kivi, mis Uhtjärves on, on väga suur. Suurem kui maja. Seal ta on, kes läheb vaatama, veel praegu, Vanapagana sõrmejäljed pääl. Suurel Põhjasõja ajal olid venelased ühe kella Leningradi kiriku torni viinud, mis olevat praegu kiriku tornis ja teenivat Vene praostkonda. Venelased olid tahtnud küll tagasi kella anda, kui eestlased annaksid nelikümmend vakka kaeru.
Lisaandmed
Kirjandus HVM Vp p 86 (M); fragm M.-A. Remmel Vene aeg...
Sisu kommentaar Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 10825
Sisestaja Valdo Valper
Sisestuskuupäev
Kontrollija Reeli Reinaus
Kontrollimiskuupäev 21.08.2018
Lisatud 20.06.2012 16:44
Viimati muudetud 21.08.2018 22:55
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 245
Säilik
Pala