Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA II 246, 411/5 (2) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | |||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IIKöide:246LK1:411LK2:415Pala:2 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1939 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Maarjamägi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Võrumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Räpina | ||||||||||||||
| Vana küla | Linte | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Maarjamägi. Maarjamägi asub Linte külas Räpinavallas. Mägi on olnud vanades eestlaste ohvripaik. Ohvripaika on piiranud suured ja vanad pärnad, millest läbi oli tõmmatud vel kett. Pärnadest praegu on alles vaid üks. Alguses nimetati praegust Maarjamäge Hiiemäeks. Maarjamäeks hakati teda hiljem sellepärast kutsuma, et üks eesti tüdruk, nimega Maria, võitis kavalusega palju sakslaste saladusi, kui eestlased olid sakslastega vaenujalal. Sakslased kuuldes seda, said püha viha täis ja põletasid Maria tuleriidal Hiiemäel. Nüüd hakkasidki eestlased mäge nimetama Mariamäeks, millest kujunes praegune Maarjamäe nimetus. Maarjamäel on ka olnud muistne matusepaik ehk kalmistu. Arheoloogilised kaevamised näitavad ja tõestavat, et surnukehadele on kaasa antud mitmesugused esemeid, millega hing võiks oma igavust peletada, vastasel korral hakkaks ta kodukäijaks. Seega võiks Hiiemägi olla õige vana, juba hallist ajast. Hiljem, paar kuni kolmsada aastat tagasi umbes Põhjasõja ajal, on maetud siia langenuid. Langenud on asetatud ühisesse hauda, kuhu on ka nende sõjariistad asetatud. Praegu on Maarjamägi juba kadumas, sest kohalikud elanikud on sealt kruusa vedanud ja sellega Hiie ilme kaotanud. Hiie mulje annab sel maastikul veel Maarjamäe läheduses asuv Luhamägi. Ta on piiratud ringikujulise kuuse salgaga, millest üksikud vanad kuused võimsalt omi mühisevaid latvu taevapoole tõstavad. Arvatakse, et Luhamägi on Maarjamäe lähem osa olnud. Praegu on nad üksteisest lahus. Luhamägi on oma kujult kupeljas, kuna Maarjamägi läänest itta siirduv seljandik. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Kirjandus | ilmunud raamatus "Põlvamaa muistendid" lk 97-98 | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 10695 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Valdo Valper | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | |||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:44 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 29.09.2017 15:17 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA II 246 | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-13030-43878-61211 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-17271-55060-58229 | ||||||||||||||