Vanajuudas röövinud väikese Maiekese, kui see alles tütarlaps olnud. Maiekene jäänud seitsmeks aastaks vanajuuda juurde. Ta elanud vanajuuda lastega, keda juudas igale poole kaasa võtnud, kuhu aga ise läinud. Sageli käinud nad pulmas. Kui nad Venemaale pulma läinud, olnud neil alati pahad päevad, harva saanud süüa, sest venelastel on kombeks risti ette lüüa, keegi ei kutsunud neid sööma. Eestimaal on palju parem olnud, kui vanajuudas perenaisele jala ette pannud, öelnud perenaine kohe: \\\"Oh sa kurat!\\\" ja siis võinud nad sööma minna, sest perenaine ise kutsus. Niiviisi pidanud nad Eestimaal toredalt pulmi. Kui pulmad läbi, võtnud vanajuudas lastel sõrmedest kinni, tõstnud selga ja viinud nad enesega kuhugile mujale. Mõnikord käinud vanajuudas kiriku juures. Kiriku kõrval kase otsas pidanud lapsed ja Maiekene nii kaua ootama, kui vanajuudas ise kirikus viibib. Kaks kaske on Roosa kiriku juures praegugi veel alles. Kui kirikuaeg möödas, võtnud ta Maie ja lapsed kase otsast ja hakanud minema, koju või mujale ilma peale. Kord olevat Mai vanajuuda lastega suures metsas mätta all olnud, kuhu neile vana süüa toonud. Mätta all pole nad hingatagi tohtinud, liiatigi veel muud häält teha, selle olevat vanajuudas neile kõvasti ära keelanud. Miks, ei teata. Ka ei teata, kuidas Mai lahti saanud, kuid lahti ta on saanud. Mai näidanud paljudele oma sõrmi, millest kaks õige pikaks olevat veninud, sest et juudas neid alati venitanud. Ise olnud Mai nii väikseks ja ärapiinatuks läinud, et hale näha. Praegugi elab veel inimesi, kes Maie oma silmaga näinud. nad tõendavad, et Mai olnud just niisugune nagu ülemal kirjeldatud. Mai olevat selle loo ise jutustanud, kuidas ta vanajuuda juures seitse aastat mööda saatnud.
Võrus tunnevad paljud vanad inimesed lugu Juuda Maiekesest, neilt on jutustaja loo saanud. |
