Mõniste torn
Vanast ku Vinnemaal sõda oll Rootsimaaga elli Mõniste mõisah üts Vulfi nimeline herr. Ta lask umalõ hobõstõ tallilõ torni otsa tettä, kohe tä viel (torniotsa) suurõ kullatud risti pand. Torn oll nii kenäste vällä tet, et ta olõs ka kõige ilosamba keriku tornis sündünü. Tuolaiga sai Tallin vinne väest ümbre piiratus ja võetus, vinne väki tull Tallinast, läts tagasi minema ja johtu müüdä Mõnnistet minemä.
Kavvedast paist jo vinne väele torni otsast kuld rist silma, nä võtiva kübärä pääst, ja hiidivä riste ette. Ku na Mõnnistõhe saie tahtse na kerikohe minnä Jumalat seeniaoliste võite iest Rootslastõ pääle tennädä. Aga ku na sisse lätsi, mis na näi - kerikuh hobõsõ seeh, peris hobõstõ tall. Mõnnistõ-herr olgi nimelt tuo tarbis ehitänügi, et Vinne väele kes rootslaisi võit vingerpussi mängi. Ku vindläse hinä nii näi petetü olõvad, sai näide süä nii tulist viha täüs et na \"tallitsõlõ kerikulõ\" jätäs tükkü tükü pääle, nema tahtsõ kõike mõisad maha palota, tuoperast et mõisa väega illos oll´ es lasõ kindrall seda tetä. Herr esi viidi säitsmes aestagas vangi, kos täll aigu küllält omma jumalapelgmätta tüüd perrä mõtõlda ja kahitsada. |
