Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H IV 6, 329/40 | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | |||||||
| Viite osad | Kogu:H IVKöide:6LK1:329LK2:340Pala: | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1894 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala päritolukoht | Harjumaa, Kuusalu, Kolga v. |
||||||
| Päritolumärkus | rand | ||||||
| Pala kogumiskoht | Harjumaa, Kuusalu, Jamburi maak., Simititsa k. välismaa, välismaa |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | küla, oja, talu | ||||||
| Muud märksõnad | asustus, taud | ||||||
| Žanr | muist | ||||||
| Jututüüp | Katk Juminda poolsaarel. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Rubiniidu oja | ||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||
| Kihelkond | Kuusalu | ||||||
| Vana vald | Kolga | ||||||
| Vana küla | Kolga-Aabla/kiiu-Aabla | ||||||
| ERA kood | Kuu296 | ||||||
| Märkus | uus vald: Loksa | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Kondakari oja | ||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||
| Kihelkond | Kuusalu | ||||||
| Vana vald | Kolga | ||||||
| Vana küla | Kolga-Aabla/kiiu-Aabla | ||||||
| ERA kood | Kuu201 | ||||||
| Märkus | uus vald: Loksa | ||||||
| Tekst | |||||||
| Vanaeitede jutustus muinasajast Ennemuiste olid olled suad ja katkud ühtepuhku. Este old soda ja sen järel käüned katkud, kes on inimesed ärä tappaned. Katk on old üks pisuka poiss, vanas riides, sinine kündlä tuli toises kääs ja toises kääs haamer, minnegä on inimestele pähä lüönd. Tappamine old ninda: ehtul on käüned inimesed magama, panned suririided selge, üöse on tuld katkupoiss ja lüönd haamriga pähä, vahest monikerd turkand kebigä külgi, ja siis kui huomigi on üles toussed, on olled sinised muhud pääs ja pääd haiged ja vähä aja peräst on surred suure valuga vinnerdäies ärä. Katk on voind endäs muuta minneks ise on tahtund. Kaige enne on tuodud tämä Kolga randa Tallinna puold ühe naha käärü sies Kolga-Aabla Klaukse peresse hiire näül, siis on hakkand siel inimesi tappama. Este on istund verävä samba otsas ja lauland järgmäst laulu neie sanujega: "Kedäs pian talusta tapma? Kui tapan talu isändä, siis jääb atra aia pääle; kui tapan talu emändä, siis jääb leibä laua pääldä; kui tapan talusta poiga, siis jääb ruogu räüsteestä; kui tapan talusta piia - ei tuost talu ävine." Siis on tappand Kolga-Aablast inimesed ärä, ninda et paljald kolm inimest on jäänd järele. Ükskerd on käüned kaik ta magama tuba permandulle pehkuje pääle, vade ei ole kennegi tahtund serväle käüä. Siis on old üks vaenelaps, sie jäätüd siis serväle - vade sel ei ole tuld und silmä ja old valvel. Kui katkupoiss tuld, siis on küsünd, kes üleväl old, sen kääst: "Midäs vahid, kilguteled?" Vaenelaps üöld: "Minä jään toisi mattama." Siis on kopsind toistele pähä, ninda et on toised surred ärä ja sie vaenelaps on jäänd elusse. Kolga-Aablast on saand tüö toisel otsa, siis on old ädäs, ei ole saand kudagi Kiiu-Aabla külässe. Kolga-Aabla ja Kiiu-Aabla külie vahel on suur liiv ja sield liivald juoksevad üle kolm oja meresse, ja siel ojje pääl on old aldijas vastas. Se ei ole last katku tulla Kiiu-Aabla külässe. Ühekerra on üks naine tuld Kolga-Aabla puold Kiiu-Aabla puole, laps süles. Siis on üks keldane kabustaleht vierend tulla tämä järel kuni sinne ojani, siis jäänd maha, ei ole saand üle oja. Ja mittu kerda on nähtüd, kuda on katk ja aldijas palja miekujega vehkined vastakute Kondakari oja pääl. Katkul olled sinised riided ja aldijal rohelised riided seljes. Sidä ei tiie rahvas judusta, kuda sield viimaks katk üle oja sai, vade kui siis Kiiu-Aabla, Leesi ja Tammistu inimesed on saand ärä tappand, siis ei ole saand kudagi Jumindalle, sest Juminda ja Tammistu külä vahel on Rubiniidu oja, siel on old ta aldias vastas. Siis on üks mies mend Tammistult Roigu rannast venegä Jumindalle Kurenieme randa, siis on katk ka üppänd venesse, ja ninda on saand haldja iest peitu. Aldijas on oidand siel neid, kes metsäs on old peidus, ja inimesi on old nii vähä, et kui toine inimene on näht toise inimese jala jäle muda pääld, siis on andand sen jälele suud. Niisiis on lu´ud old ennevanast rahva judu järel. Pääle sidä katku on tuld siis Soomest inimesi siie elämä ja neie nimed on olled: Hinn, Taban, Leiss, Mäkkäläne, Klaus, Lemet ja moni muu viel, nindagu siit voib ära tunda neist perenimiest, mes siin vierad on. Näituseks perenimiest voib sidä arvada: Hinnu, Tabani, Leisi, Mäkjä, Klaukse, Lemedi; Rasi; Suugu, Uhi ja monda moni viel. Moned ütleväd ka, et on Saaremaald tulled. Sidä mina ei tiie, vade toisema luomuga näd on kui maisemaa rahvas. Pääld nähä pisembä seltsi, tomukamma näükarvaga, tulisemma vaimuga. [---] |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | EKI USN; Trükitud: H. Tampere. Vana kannel III (1938), lk. 342, nr. 768. | ||||||
| Kirjandus | H. Tampere. Vana kannel III (1938), lk. 342, nr. 768. | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 10363 | ||||||
| Sisestuskuupäev | |||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:41 | ||||||
| Viimati muudetud | 09.08.2013 18:15 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H IV 6 | ||||||
| Säilik | ERA-11345-39321-38178 | ||||||
| Pala | ERA-13220-65695-88754 | ||||||