METSA HALGJAD.
Kolm põlve tagasi tulnud Kosu küla Lõpe talu meestest keegi Ülestõusmise esimese püha hommikul Mähuste juurde Tudupeksi soodu metsise mängule. Mees hulkunud kogu hommiku mööda soodu, aga ei ole mitte ühte lindu leidnud. Viimaks, kui ta juba koju tahtnud minema hakata, kuulnud ta kaugelt metsise laulu sahinad. Ta hakanud sinnapoole minema. Ligemalle minnes muutunud laul justku sia röhkimiseks ja mida rohkem ta edasi läinud, seda imelikumaks muutunud healed, mispeale mees kiruma ja vanduma hakanud. Viimaks kostnud suur kohin tema kõrvu, otsekui oleks heina saadu veetud ja juba paistnud mehele suur must kogu silmi, kes hüüdnud: \"Ma tulen!\" \"Tule, kes sa oled?\" pag. 30 küsinud mees. \"Ma tulen,\" hüüdnud haljas uueste. \"Tule, ma lasen,\" vastanud mees. \"Lase, sääreluud on kõrvad, ma tulen,\" ütelnud jälle imelik kogu. Mehel juhtunud just õnneks hõbe kuul taskus olema, pannud selle ruttu püssi sisse ja lasknud, mis peale must kogu lõhki läinud ja suur tule kera välja tulnud, kes kohe Suru mõisa poole veerema hakanud ja seal pool ühe mehe ära tapnud, kes ka sellel hommikul parajaste metsist küttimas olnud. Mehele teinud see nõnde hirmu, et ta enam ilmasgi pühapäevadel püssiga mööda metsa põle hulkunud. |
