| Kord olnud Kolga mõisa rehepapile vanapagan üsna tüliks. Kui rehepap kardulid küpsetanud siis söönud vanapagan ikka küpseks saanud kardulid ära ja kiitnud ise: "Viss nann`, Naami nann`, tüma nann`, tondi nann`." Sest saanud rehepap viimaks pahaseks ja pidanud nõu kuida vanapaganast lahti saaks. Viimaks tulnud taale hea nõu meele. Ta võtnud kolm naela tina ja teinud tehe ahjus sulaks. Varsti tuli vanapagan ja küsis: "Mis sa siin teed?" "Mu silmad ju ammust ajast haiged, mõtlesin silma rohtu keeta," vastanud mees. "Oh mull läks tunamullu kuus kuuse käbi silma ja mu silmad on nüid väga haiged, anna mulle ka seda head rohtu," palunud vanapagan. "Miks ei," vastas mees, "aga see rohi on väga kibe sellepärast pean ma sinu siia haampalgi külge kinni siduma, muidu ei seisa sa paigal;" tähendas rehepap. Vanapagan küsinud veel mehe nime järele, mispeale rehepap vastanud et tema nimi "Ise" olla. Siis lasknud vanapagan ennast kinni siduda ja rehepap kallanud taale tina sorinal silma. Suure valuga karanud vanapagan maast üles ja kiskunud haampalgi ühes seina seest välja ning jooksnud alla Ullihallika soodu kus temale kisa peale tema poisid juure tulnuvad ja küsinud: "Kesse tegi?" "Ise tegi!" kostnud vanapagan. "Noh, ise oled teinud ise pead kannatama," parastanud poisid ja peastunuvad vanamehe pakku küllest lahti. Pal´k pidada praegu veel Ulli hallika soo peal olema, hiljemine aga turba alla kasvanud. |
