Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide RKM II 47, 419/23 (27)
Täisviide RKM II 47, 419/23 (27) < Urvaste, Rebäste k - E. Siil < Märt Lõo (Lazarus), s 1879 (1955)
Viite osad Kogu:RKM IIKöide:47LK1:419LK2:423Pala:27
Kogumisaasta(d) 1955
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Märt Lõo, ka Lazarus Võrumaa, Urvaste, Urvaste v., Rebase k.
s. 1879
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Elfriide Siil eluk.Tartu
Teksti sisu
Objekti liik kalmistu, mõis, mets
Tegelased mõisnik
Žanr muist
Jututüüp Mõisaproua Margõti matmine - pikne lööb kirstu sisse. Sastavi talu põleb maha. Sasstavi metsas tondid.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Sastavi mõts ja talu
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Urvaste
Vana vald Urvaste
Vana küla Urvastõmõisa
Uus maakond Võru maakond
Uus vald Urvaste vald
Koht 2
Objekti nimetus Urvaste mõis
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Urvaste
Vana vald Urvaste
Vana küla Urvastõmõisa
Uus maakond Võru maakond
Uus vald Urvaste vald
Tekst
Margõti matus
Margõt, tuu oll´ meil tan Urvastõ mõisan olluq, muq esä aigu, taa Sampsoni võõrasimä vai nii et taa Sampsoni tõnõ nainõ.
Taa Sampson, taa Häärmän Sampson, oll´ es´s hää miis, tiä oll´ intsenäär ja oll´ Pariisin opnuq jah, inemiseq es nurisaq tiä pääle. Tiä aigu iks es olõq kah inäp taad perisorjusõ aigu. Tiä esä aigu oll´ külq viil, sys oll´ viil ihunuhtlus jah.
Kaeq tuu Margõt olluki sääne jälle, et muguq nõudnuq vana Sampsoni käest, et tuu pidänü egä väikese asja peräst teoliisile malka anma.
Sys kuq tiä verd nännüq, sys olluq rõõmus, alati pessmise aigu olluq Margõt iks es´s kah pargin puiõ all, kon inemiisi pestüq, sys kuq veri pessen vällä tulluq, sys olluq täll hää miil.
Niguq Sampson naisõ nõudmise perrä pessä ei olõ annu inne, nii vihastanuq Margõt nii hirmsahe, et kihutanu õkva Sasstavi mõtsa. Margõt oll´ alati sõitnuq ratsalõ hobõsõga, väikene, illus lajasäläga hobõnõ olluq täll, sys kihutanu õkva tuhatneljä Sasstavi mõtsa, sääl trampnuq, jaq mürränüq seeniq, kuq lännüq sinitses, niguq paapõhi, sadanuq mahaq ja olluq niguq kooluq inne.
Kotun herräle tiä ütelnügi, et lätt mõtsa innäst ärq puuma.
Herr lännüq iks hobõsõga, kyik kutsar pukin jah, mõtsa takast järgi, jaq toonuq tõsõ koduq, sys olluq vangõrdõ pääl niguq puul kooluq inne.
Tiä ollu inemiisile väega õel jaq kyik inemiseq tedä hirmsahe pelksiväq jaq vihksiväq.
Niisama niguq kyik inemiseq, nii Margõt kah kuuli ütskõrd ärh. Noh, olluq matus. Matus ollu õkva jaanipäävä, väega illus ilm olluq, päiv paistnuq niguq kuld inne, jaq mitte ütte pilveraasu kah ei olõq kongi olluq.
Väega pall´u saksu olluq matman jaq talurahvas kah kaenuvaq kavvõmban, kübäräq käen ja küür sälän. Kirst olluq joba hauda lastu, ja opõtaja lugõnu havva pääl, nigu tuu oll´ saanu inne kolm peotäüt mulda ärq visata ja üteldä: \"Mullast olõt saq võetu, mullas piät saq jälki saama, seo om Jumala tahtmine.\"
Niguq tuu är ütelnü inne, nii olluq kõrraga üts väega väikene sinine pilveraasukõnõ, jaq käünüq sääne kangõ piksõ kärgätüs, et kyik inemiseq heitünüvä ärq, et selgest taivast jaq päiv paistus, ja löönüq õkva havva sinist tuld täüs, kyik kirstu purus, mugu üts räkin olluq sehen jaq liiva jaq krapu kyik haud täüs.
Ütsainus kärgätüs olluq, jaq rohkõmp inäp midägi. Niguq tulõ hauda löönü inne, nii opõtaja jätnü õkva lugõmise mahaq jaq lännüq minemä, jaq kyik saksaq kah lännüväq tuhhatneljä minemä, haud jäänüq sinnäq niisama, niguq tiä oll´, piksõ lahutu kirst, jaq kyik katski ja ärq palanuq.
Perän herr lasknuq teomehil havva kinni aijaq.
Jaq näet, perän välk lei Sasstavi talu kah palama, tuu kah pall´i mahaq, ja Sasstavi mõtsast es saa inäp inemiseq kuigi kävväq, tondiq ütteluku tansaan Sasstavi tii pääl iin.
Lisaandmed
Tekstimärkus originaal foneetilises transkriptsioonis
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 10315
Sisestaja Terje Potter
Sisestuskuupäev 13.03.2002
Kontrollija Valdo Valper
Kontrollimiskuupäev 10.03.2007
Lisatud 20.06.2012 16:40
Viimati muudetud 15.04.2013 16:59
Andmed Kivikeses
Säiliku viide RKM II 47
Säilik
Pala