Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide S 84439/55 (34)
Täisviide S 84439/55 (34) < Setu, Vilo v., Mäe k. — A. Jänessoo < Nati Jänessoo, sünd. 1904. a. (1934)
Viite osad Kogu:SKöide:LK1:84439LK2:84455Pala:34
Kogumisaasta(d) 1934
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Nati Jänessoo Setomaa, Seto, Vilo v., Mäe k.
s. 1904
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Agrafina Jänessoo
Teksti sisu
Objekti liik klooster
Tegelased hiid, valitseja, pühak
Žanr j
Jututüüp Petseri kloostri ehitamine, Kornelius, härjanahaga mõõtmine
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Petseri klooster
Rahvapärane nimi Petseri mastõra
Vana maakond Setomaa
Kihelkond Seto
Vana küla Petseri l
Uus küla Petseri
Tekst
PETSERI MANASTÕRA EHITAMINÕ.
Kornilius löüse üte risti Petseri mastõra asõmalt ku viil mastõrat olõs, ja tahtsõ sinna risti asõmalõ kerkot ehtä a tuu Kornilius tohis uma lubaga ehtä koni pidi Kuniga käest luba saama, a Kunigas olle tuul aol Moskvah tapõlurõh, ja Karnilius läts sis Moskvast Kuniga käest lupa küsuma, õt kas lupat mullõ tuu luba õt ma tahasi sinna kotalõ väikest kerigukõist ehtä mälestusõst kost ma risti löüse, ni sis Kunigas and Korniliusõlõ tuu luba ar, ni Kornilius tulle sis Moskvast tagasi ja ehit sinnä risti asõmalõ kerigu ar, ja läts jal vahtsõst Moskvahe, Moskvast Kuniga käest lupa küsümä, õt nigu Kunigas lupasi ümb re Kerigu aijakõsõ ehtä, Nii Kunigas küsse Korniliusõ käest õt ku suurt sa tuud aida tahat ehtä, sis Kornilius ütel Kunigalõ õt ma tahai suurõmbat aida ehtä ku üte häränaha suurki platsikõsõ ümbre no sis Kunigas and tuu aija ehtämisõ luba ka ar Korniliusõlõ ja sis Kornilius tulle tagasi ja ost üte hüa suurõ häränaha ja lõik tuu häränaha kõõ peenkestest
nääräkestest ar ja ummõl nuu häränaha nääräkese kõõ üts tõsõlõ otsa ja naas tuud nüürä viidama ja tuu nüür hardu ni kavõndõhe ku naidõ mastõra müürä ümbre ar mi no ümbre mastõra omma, ja lask rahval nuid häränaha nüüri piteh müürü ehtä, ja müürä (ümbre) sisse mastõra ehtä, tuu Kornilius palgas väiga pallo rahvast kokko, ja lask rahval naada Irboskast pliite viidämä, ja tuu Kornilius mass õgalõ ütele üts suurt palka. Ja sis ku kia pand uma hobõsõ pääle vähäba kuurma sis tuu hõbõnõ õks rasõhõmpa viidi ku ku_kia pand uma hobõsõ pääle suurõ kurma, sis kia suurõmba kuurma pand tuu hõbõnõ kergempä viidi ja sis ku tuu Kornilius rahvalõ palk mass sis ta lask rahval es võta rahha ütest karbist kia ku pallo õnnõ võtt tuud rahha, a ku t uu rahvas kodo lätsi ja umma rahha lugõma naksi sis olle õks tuud rahha õgal ütel üts võõra, ni võra ku tuul Korniliusõl lubat olle rahvalõ massa, selle õt tuu Kornilius olle väiga õndsa ineminõ, ta tiidse ar ku kia rohkömpa rahha võt ku täl lubat olle sis ta muut tuu rohkömpa raha jao ar mullast, a mia lubat raha olle tuu õnnõ jäije perrä ja sis vana Irboska pliidest ommaki Petsere mastõra mürü tetü, ja ku Kornilius ehit Petsere mastõra valmist ja tek müürü ümbre mastõra ar, ja sis Kunigas sõit Moskvast tapõlusõst kodo, ja Munamäe otsast kai õt Korniliusõl olle pallo suurõmb plats võdõd ku Kunigal olle tälle lubat, ni tuu Kunigas mõtõl õt ma lää no Korniliusõlõ mano ja lüü täl mõõgaga pää otsast, ni Kunigas sõit uma hobõsõga ja ummi suurtõ rattastõga sis Korniliusõ ehtedüd kerkot ja aida kaima, ni sõit sis noidõ mastõra müürä mano ar, ni kaije õt väiga olle ilosahe ar ehted, ni Kunigal tahtukis Korniliusõ pääd maha ar rako ni läts sis Kunigas Korniliusõlõ mano ja naas sõbralist juttu ajama Korniliusõga ni Kunigas naas sis Korniliusõ käest küsümä St kuis sa mõstsõ ni ilosat ja ni suurt mastõrat ar ehita no sis Kornilius ütel Kunigalõ õt õgas ma suurõmbat ehidäs ku sa sa mullõ lubasi, õt ma su käest küsse häränaha suuru platsi ja ma ni suurõ ehidi ka ku häränaha suuru platsi ümbre, no sis Kunigas küsse tuu Korniliusõ käest õt kost sa ni suurõ häränaha saije ku sõõ aid ommõ, no sis Kornilius selet ar Kunigalõ õt võt ma osti üte häränaha ja lõigi tuu häränaha kõõ peenkestest nöörest ja umbli nuu nöörä kõõ üts tõsõlõ otsa ja naksi ümbre kerigu viidämä, ja ku kavvõndõhe tuu nüür hardu ja ni suurõ aija laasi ma ümbre kerigu ehita ja sis ma kaije õt aida jäije väiga hulka asõnd üle ja sis ma laasi viil kerkit mano ehita, ja sis ku Kornilius Kunigaga hulka aigu ar kõnõli sis ütel ta Kunigalõ õt tii sa tuu ar mia sa lubasi, a Kunigas ütel ma tiijäi midagi midäs ma olõ lubanu tetä, ni Kornilius ütel Kunigalõ õt mõtlõ, mõtlõ perrä midäs sa munamäe otsah mõtli mullõ tetä ku sa näije seda mu ehtetu mastõrat, no sis Kunigal tulle miilde kül mis ta lubasi Korniliusõlõ tetä ku ta munamäe otsah olle, a Kunigas ütel Korniliusõlõ õt ma anna tuu sullõ andist mia ma sullõ lubasi tetä a sa anna jal mullõ andist, a Kornilius ütel jal Kunigalo õt ma inne perrä õi anna ku sa piat tuu mullõ ar tegema mi sa lubasi no sis Kunigal läts süä tävvest Korniliusõ pääle õt kavas tä mino tsusk, ni Kunigas võt ka taha turu kerigu mann mõõga tupõst vällä ja leije Korniliusõl pää otsast, no sis ku Kunigas leije Korilliusõl pää otsast ar sis Kornilius võt ka uma pää üska ja läts alla mastõra kerkohe ja lamõs maha ja ütel nuilõ kia saal olle õt ma inne tulõi üles ku saa sääne sõda ja vere valang ku nakas veri mäe värehtist ala värehtihe juuskma, a tuu Kunigas ku (jäi kott pümmes) Korniliusõ pää mõõgaga otsast leije ar sis jäije tuu Kunigas kott pümmest ja jät uma hobõsõ suurtõ rattastöga mastõrahe ja es läts käpildeh minemä säält turu kerigu mant ni kavõndahe ku Paaltrova tsäsonani ja ku ta läts sis ta kõõ tuu tii pallõl Jumalat õt ku Jummal tälle silma annasi ja nägema nakasi, ja ku Kunigas sai Paaltsõva tsäsona kotalõ ar minna käpildeh sis Jummal and tällega silma ja naas tuu Kunigas nägema, no sis Kunigas lask tuulõ kotalõ tsäsona ehtä mälehtüsest rahvalõ kual kotal tälle silmä saije ja Kunigas nägema naas no sis tuust aost saani õga aestaga pidava risti Paaltsova tsäsona kotal kinni, ja mälehtäse Kunigat, õt Korniliusõ tapjalõ Kunigalõ kia pümmest jäije saaije sääl kotal silmä ja naas nägemä, a tuu Kunigas ku naas nägemä sis tulle Petsere mastõrahe tagasi ja võt uma hobõsõ ar a ratta minga ta Moskvast sõit kinke mastõrahe rahvalõ igavalõ igavätsest mälehtüsest, ja nuu suurõ Kuniga ratta panti mastõrahe tööklidõ ala, a tuulõ Korniliusõlõ läts kiaki mastõrahe kohe tima lesat ja peteti tälle, taheti tiidä õt kas timä ommõ ka ni õndsa õt jõud ülest tulla ku täll ommõ jo mitu aigu pää otsast ar raot, ja ülti Korniliusõlõ õt tull ar ülest jo õt veri jo juusk mäe värhtist ala värhtihe si sse no sis Kornilius karas ka ruttu ülest, ja näk ar õt tälle peteti, sis lammõs jal vahtsõst mahha ja ütel õt ma inne ülest õi tulõ ku nakas veri ala värehtist mäe värehtihe juuskma, ja sis ku ma ülest tulõ ja ku mullõ viil üts lehmäsarvgi kätte saa sis ma tuu lehmäsarvõga õks kol Kunigariiki ar puruda, ja sis tuu Kornilius viidi säält mastõrast ar Pühä Mara uusdõ, ja kohe timä sääl panti sis sääl kotal õga päivi tuust aost saani puuvõismõ lambkõnõ kõõ palas.
Redigeeritud tekst
PETSERI MANASTÕRA EHITAMINÕ.
Kornilius löüse üte risti Petseri mastõra asõmalt ku viil mastõrat olõs, ja tahtsõ sinna risti asõmalõ kerkot ehtä a tuu Kornilius tohis uma lubaga ehtä koni pidi Kuniga käest luba saama, a Kunigas olle tuul aol Moskvah tapõlurõh, ja Karnilius läts sis Moskvast Kuniga käest lupa küsuma, õt kas lupat mullõ tuu luba õt ma tahasi sinna kotalõ väikest kerigukõist ehtä mälestusõst kost ma risti löüse, ni sis Kunigas and Korniliusõlõ tuu luba ar, ni Kornilius tulle sis Moskvast tagasi ja ehit sinnä risti asõmalõ kerigu ar, ja läts jal vahtsõst Moskvahe, Moskvast Kuniga käest lupa küsümä, õt nigu Kunigas lupasi ümb re Kerigu aijakõsõ ehtä, Nii Kunigas küsse Korniliusõ käest õt ku suurt sa tuud aida tahat ehtä, sis Kornilius ütel Kunigalõ õt ma tahai suurõmbat aida ehtä ku üte häränaha suurki platsikõsõ ümbre no sis Kunigas and tuu aija ehtämisõ luba ka ar Korniliusõlõ ja sis Kornilius tulle tagasi ja ost üte hüa suurõ häränaha ja lõik tuu häränaha kõõ peenkestest
nääräkestest ar ja ummõl nuu häränaha nääräkese kõõ üts tõsõlõ otsa ja naas tuud nüürä viidama ja tuu nüür hardu ni kavõndõhe ku naidõ mastõra müürä ümbre ar mi no ümbre mastõra omma, ja lask rahval nuid häränaha nüüri piteh müürü ehtä, ja müürä (ümbre) sisse mastõra ehtä, tuu Kornilius palgas väiga pallo rahvast kokko, ja lask rahval naada Irboskast pliite viidämä, ja tuu Kornilius mass õgalõ ütele üts suurt palka. Ja sis ku kia pand uma hobõsõ pääle vähäba kuurma sis tuu hõbõnõ õks rasõhõmpa viidi ku ku_kia pand uma hobõsõ pääle suurõ kurma, sis kia suurõmba kuurma pand tuu hõbõnõ kergempä viidi ja sis ku tuu Kornilius rahvalõ palk mass sis ta lask rahval es võta rahha ütest karbist kia ku pallo õnnõ võtt tuud rahha, a ku t uu rahvas kodo lätsi ja umma rahha lugõma naksi sis olle õks tuud rahha õgal ütel üts võõra, ni võra ku tuul Korniliusõl lubat olle rahvalõ massa, selle õt tuu Kornilius olle väiga õndsa ineminõ, ta tiidse ar ku kia rohkömpa rahha võt ku täl lubat olle sis ta muut tuu rohkömpa raha jao ar mullast, a mia lubat raha olle tuu õnnõ jäije perrä ja sis vana Irboska pliidest ommaki Petsere mastõra mürü tetü, ja ku Kornilius ehit Petsere mastõra valmist ja tek müürü ümbre mastõra ar, ja sis Kunigas sõit Moskvast tapõlusõst kodo, ja Munamäe otsast kai õt Korniliusõl olle pallo suurõmb plats võdõd ku Kunigal olle tälle lubat, ni tuu Kunigas mõtõl õt ma lää no Korniliusõlõ mano ja lüü täl mõõgaga pää otsast, ni Kunigas sõit uma hobõsõga ja ummi suurtõ rattastõga sis Korniliusõ ehtedüd kerkot ja aida kaima, ni sõit sis noidõ mastõra müürä mano ar, ni kaije õt väiga olle ilosahe ar ehted, ni Kunigal tahtukis Korniliusõ pääd maha ar rako ni läts sis Kunigas Korniliusõlõ mano ja naas sõbralist juttu ajama Korniliusõga ni Kunigas naas sis Korniliusõ käest küsümä St kuis sa mõstsõ ni ilosat ja ni suurt mastõrat ar ehita no sis Kornilius ütel Kunigalõ õt õgas ma suurõmbat ehidäs ku sa sa mullõ lubasi, õt ma su käest küsse häränaha suuru platsi ja ma ni suurõ ehidi ka ku häränaha suuru platsi ümbre, no sis Kunigas küsse tuu Korniliusõ käest õt kost sa ni suurõ häränaha saije ku sõõ aid ommõ, no sis Kornilius selet ar Kunigalõ õt võt ma osti üte häränaha ja lõigi tuu häränaha kõõ peenkestest nöörest ja umbli nuu nöörä kõõ üts tõsõlõ otsa ja naksi ümbre kerigu viidämä, ja ku kavvõndõhe tuu nüür hardu ja ni suurõ aija laasi ma ümbre kerigu ehita ja sis ma kaije õt aida jäije väiga hulka asõnd üle ja sis ma laasi viil kerkit mano ehita, ja sis ku Kornilius Kunigaga hulka aigu ar kõnõli sis ütel ta Kunigalõ õt tii sa tuu ar mia sa lubasi, a Kunigas ütel ma tiijäi midagi midäs ma olõ lubanu tetä, ni Kornilius ütel Kunigalõ õt mõtlõ, mõtlõ perrä midäs sa munamäe otsah mõtli mullõ tetä ku sa näije seda mu ehtetu mastõrat, no sis Kunigal tulle miilde kül mis ta lubasi Korniliusõlõ tetä ku ta munamäe otsah olle, a Kunigas ütel Korniliusõlõ õt ma anna tuu sullõ andist mia ma sullõ lubasi tetä a sa anna jal mullõ andist, a Kornilius ütel jal Kunigalo õt ma inne perrä õi anna ku sa piat tuu mullõ ar tegema mi sa lubasi no sis Kunigal läts süä tävvest Korniliusõ pääle õt kavas tä mino tsusk, ni Kunigas võt ka taha turu kerigu mann mõõga tupõst vällä ja leije Korniliusõl pää otsast, no sis ku Kunigas leije Korilliusõl pää otsast ar sis Kornilius võt ka uma pää üska ja läts alla mastõra kerkohe ja lamõs maha ja ütel nuilõ kia saal olle õt ma inne tulõi üles ku saa sääne sõda ja vere valang ku nakas veri mäe värehtist ala värehtihe juuskma, a tuu Kunigas ku (jäi kott pümmes) Korniliusõ pää mõõgaga otsast leije ar sis jäije tuu Kunigas kott pümmest ja jät uma hobõsõ suurtõ rattastöga mastõrahe ja es läts käpildeh minemä säält turu kerigu mant ni kavõndahe ku Paaltrova tsäsonani ja ku ta läts sis ta kõõ tuu tii pallõl Jumalat õt ku Jummal tälle silma annasi ja nägema nakasi, ja ku Kunigas sai Paaltsõva tsäsona kotalõ ar minna käpildeh sis Jummal and tällega silma ja naas tuu Kunigas nägema, no sis Kunigas lask tuulõ kotalõ tsäsona ehtä mälehtüsest rahvalõ kual kotal tälle silmä saije ja Kunigas nägema naas no sis tuust aost saani õga aestaga pidava risti Paaltsova tsäsona kotal kinni, ja mälehtäse Kunigat, õt Korniliusõ tapjalõ Kunigalõ kia pümmest jäije saaije sääl kotal silmä ja naas nägemä, a tuu Kunigas ku naas nägemä sis tulle Petsere mastõrahe tagasi ja võt uma hobõsõ ar a ratta minga ta Moskvast sõit kinke mastõrahe rahvalõ igavalõ igavätsest mälehtüsest, ja nuu suurõ Kuniga ratta panti mastõrahe tööklidõ ala, a tuulõ Korniliusõlõ läts kiaki mastõrahe kohe tima lesat ja peteti tälle, taheti tiidä õt kas timä ommõ ka ni õndsa õt jõud ülest tulla ku täll ommõ jo mitu aigu pää otsast ar raot, ja ülti Korniliusõlõ õt tull ar ülest jo õt veri jo juusk mäe värhtist ala värhtihe si sse no sis Kornilius karas ka ruttu ülest, ja näk ar õt tälle peteti, sis lammõs jal vahtsõst mahha ja ütel õt ma inne ülest õi tulõ ku nakas veri ala värehtist mäe värehtihe juuskma, ja sis ku ma ülest tulõ ja ku mullõ viil üts lehmäsarvgi kätte saa sis ma tuu lehmäsarvõga õks kol Kunigariiki ar puruda, ja sis tuu Kornilius viidi säält mastõrast ar Pühä Mara uusdõ, ja kohe timä sääl panti sis sääl kotal õga päivi tuust aost saani puuvõismõ lambkõnõ kõõ palas.
Lisaandmed
Tekstimärkus skaneeritud, kollatsioneerimata
Sisu kommentaar Petseri vägimees
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 10244
Sisestaja Eve Valper
Sisestuskuupäev
Kontrollija Reeli Reinaus
Kontrollimiskuupäev 20.11.2018
Lisatud 20.06.2012 16:39
Viimati muudetud 20.11.2018 16:32
Andmed Kivikeses
Säiliku viide S 449
Säilik ERA-13303-71170-52959
Pala ERA-14131-35064-44385