Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | S 19841/52 (4) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | |||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:SKöide:LK1:19841LK2:19852Pala:4 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1930 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | järv | ||||||||||||||
| Žanr | muist, mj | ||||||||||||||
| Jututüüp | Peipsi järve muinasjutuline tekkimislugu. | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Peipse järv | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Peipsi järv | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Kost sai Peipse järv. Üts kõrd elle üts miis kel ol edimäne naane arrõ koolnu\' ja ol\' tõõsõ naase võtno. Edimätsest naasest ol täl tütar jäänü. Tõõnõ naane õs salli sukugi edimätse naase tütärt. Selle et tõõnõ naane olle suur nõid. Tä tahtsõ tuud tütärt arrõ hukada. Täl ol ka üts nõid tutva. Tuu ol\' viil suurõmb nõid võõras imä. Selleperäst saat tä tütre sinnä nõia poolõ õt tütär toosi säält langa ja võõras ima and ka viil tütrelle üteh üte nõkla. Tütrel ol ka tädi. Ta läts inne nõia poolõ minekit tädipoolõ. Tädi kusse, õt koes sa lääde. Tütärlats selet arrõ, kohe timmä võõras imä saat. Täidi sai arvo õt tütärlast tahetas arrõ hukada. Timä ol esi\' ka\' õks tark inemine ja käsk tütrel üteh võta nõia poolõ leibä, lihha ja and viil üte laud lina ja puuvõsint ka üteh. Tädi ütel õt sääl kõkõ edimäld ku lääde sis läävä vära hindäst lakä aga nimä väiga kiidsva, sa vala näile õlit pääle. Ja üldse kõik ommava sääl väiga nälädse. Tütärlats tehnäs väiga\' täti ja lats nõia poolõminema. Kui tä nõia värehte mano sai sis lätsivä ka värä hindäst lakä ja väiga kiidsõva. Tütarlats võt ka puuvõismõ pudelõkasõ ja vali varehte hinge pääle puu võisint ja no\' õs kiidsu inämp sukuge. No\' läts tütärlats moro pääle siin näk tä nuure puid nuia kõrval kasuvat ilma kinni köitmälda - nii et nä tuulõ käeh tahtsõvva katske murdoda. Tütärlats võt nõnaräti karmanest ja lahk purst ning köit noorõ puu\' nuia külge kinni. Sis läts tä jalke edese. Seentseh näk timä pinni. Pini ol väiga kõhn. Tä and pinili tükü leibä. Pini sei arrõ ja tütärlats läts no\' tarrõ. Tarõh õs näe ta muud kedäge, ku ütte kuiva kasse. Tä and kassile liha jupi. Kass nakkas suurõ isoga süümä. Kass ütel tütärlatsõlõ õt pernaane tulõ ka varste kodo. Pernaane tul ka kodo ja küsse tütärlatsõ käest õt mis vaaja ommõ? Tütärlats ütel õt timmä saat imä siia langa perra ja and ka tuu nõgla kätte mis ima tälle kotost üteh and. A tuu nõgõl ol tuu jaost üteh anto, õt nõid pidi tütärlatsõ arrõ hukama. Nõid sai kõrraga arvo, mis nõgõl tähendäs. Tä ütel tütärlatsõlõ, õt sa ooda siin veitkäne aigo, ma tulõ varste tagase. Tütärlats jäi ka\' uutma tarrõ ütsindä. Niipiä ku noid arrõ läts, ütel kass tütärlatsõlõ õt nõid taht sinno arrõ hukada. Pakõ rutto siist minemä. Tütär lats läts ka tarõst vallä ja nakkas pakku. Välah ütel pini õt sullõ lät varste nõid järge. Ku sa nõida edimäist kõrda naet hindä jarge tulõvat, sis viska tiranik maaha ja tiranikst saasõ jõgi. Noorõ puu ütlevä õt ku sa tõistkõrd näet nõida hindälle järge tulõvat, sis viska kreebenä maaha. Ja värehte\' ütlevvä õt ku sa kolmandat kõrd näet nõida hindälle järge tulõvat sis, viska laudlina maaha. No\' läts tütärlats kõvastõ juuskma. Peräst tul nõid kodo ja küsse kassi käest, mis (perä) peräst sa tuu tütarlats arrõ lasidõ? Kass ütel selle õt tä and mullõ lihha, aga sa\' tahai mullõ kuinuise leevä raasakaisege anda. Sis läts naane seentsehe ja küsse seentsest (õt mille) mis peräst pini tütärlatsõ arrõ lask. Pini vastas tälle, selle õt timä and mullõ leibä, kuna sa tahai mullõ ruvva leemekäistke anda lakko. Naane kusse sis noorilt puilt, mis peräst nä tütärlatsõ arrõ lasiva\'. Puu\' vastseva\', õt tütärlats lahk uma nõnarati purst ja köüt meid nuiõ külge kinni, kuna sa tahas meid kabla harogage köitä. Sis küsse nõid värehtidi käest õt, milles nimä arrõ türlatsõ lasiva\'. Värehte vastseva\' nõiale õt tütarlats võid näid puuvõismega, kuna nõid tahas viigage likõst tetä. No\' sai nõid väigä\' vihasõst ja istõ kika sälgä ning nakas tütärlast takah ajama. Viimate kai tütärlats taadõ ja näk õt nõid tulõ täl takah. Ta visas rutto tiraniki maaha nigu pini kask ja kõrraga sai timä takah suur lagä jõgi. Nõid õs saake üle minnä. Nõid kuts pallö härge kokko ja lask häril vii arrõ juvva tsirgal ja eis istö kika sälga ja nakkas jälke tütarlast takkah aajama. Ku tütärlats näk õt vana nõid jalk tulõ timäl takkah ja õigõ lahkäse, sis visas tä rutto kammi pääst maaha nigu\' puu\' käsivä\', ja kammist sai väiga suur mõts vaesõ latsõ sälätakah. Vaenõlats pand no\' pakko. Aga nõid saakis oma kikkaga edese linnata. Nõid nakkas puid hammastõga maaha ürämä ja üri üteni maaha arrõ. Sis istõ jälke kikallõ sälgä ja nakkas jälke vaest last takah ajama. Vaesõl latsõl nakkas jo\' kodo silme iih paistma ja oll\' väiga hüä miil õt no\' saa kodo arrõ, aga kõrraga kuuld tä suurt kohinat ja kaes taadõ. Takkah olle kogone lähkäseh jo nõid. no\' visas tütärlats rutto laudlina maaha, nigu\' värehte käsivä ja kõrraga ol tütärlatsõ ja nõia vahel suur järv väigä. Kikas es saa\' nii äkke saisma jäiä\' ja juusk edes, ne tima (pudsaja saiva) siibo saiva\' hammest ja sattõ kõõ nõiaga suurdõ järve. Nõid ne kikas, mõlõmba\' upova\' arrõ. Nii jäige suur järv sinnä midä naate peipsest kutsma. Lõpp. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Tekstimärkus | originaalis ebajärjekindlalt v asemel w | ||||||||||||||
| Sisu kommentaar | segunemine? | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 10223 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Katrina Kink | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 17.04.2007 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:39 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 12.05.2014 09:45 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | S | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-13160-42126-57783 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-14131-35158-24161 | ||||||||||||||