Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | S 102171/82 (11) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | S 102171/82 (11) < Setu, Vilo v., Lotina k. — M. Podrätšikov < Feodor Vanahunt, sünd. 1890. a. (1935) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:SKöide:LK1:102171LK2:102182Pala:11 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1935 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | klooster | ||||||||||||||
| Tegelased | hiid, valitseja | ||||||||||||||
| Muud märksõnad | sõda | ||||||||||||||
| Žanr | muist | ||||||||||||||
| Jututüüp | Petseri kloostri saamine - härjanahaga mõõtmine, kuningas tapab Karnila, jääb pimedaks, tõld kloostrile | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Petseri klooster | ||||||||||||||
| Vana maakond | Setomaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Seto | ||||||||||||||
| Vana küla | Petseri | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| KUIS PETSERE KLOOSTRI SAIE Karnälal olle vanast veiga pallõ tsikku ja\\\' tälle miildü veiga tsikku kaitsma kävvu\\\'. Karnälalõ miildü veiga\\\' ella mõtsah ja selle tää elli Petsere uroh mõtsa seeh. A\\\' tuu\\\'gi peräst olle Karnälõ veiga rikas. Ütevoori, ku\\\' Karnäla jal\\\' olle tsikku mann, siss tsungõ\\\' tsia\\\' maa seest üte püsäsekese valla. No\\\' mõtõl\\\' Karnäla, õt sõõ ommõ püha kotus ja\\\' siia\\\' vaja kerik ehita! Karnäla tiidse õt kunigas luppagi tälle ni\\\' pallõ maad, õt saasi\\\' ehita\\\' kerigu ja\\\' selle läts siss Karnäla Riiga, koh olle kunigas sõah. Siss näkas tää kunigalõ kõnõlama, õt ma leüse maa seest Petseri orost üte pühäsekese ja\\\' ma pallõ, Õt kunigas luppasi\\\' mul sinna\\\' üte tsäsonakõsõ ehita\\\'. Edimalt tahas kunigas paha-veiga\\\' luppa anda\\\', a\\\' ku\\\' Karnäla nakkas veiga\\\' pallõma\\\', siss lubasi kunigas Karnälal tsäsonakõsõ teta\\\'. Karnäla tulle ka\\\' tagasi ar\\\' Petserehe ja\\\' lask siss suurõ oosidsõ kerigu tetä\\\'. A kunigas olle kõõ viil sõah ja täl olõs aigu kaema tulla, mis Karnäla tege. Ku\\\' Karnäla ehit kerigu ar\\\' valmist, siss läts Karnäla jal\\\' kuniga mano ja ütel: \\\"Aulinõ kunigas, no\\\' ommõ mul tsäson valmis ja\\\' ma\\\' pallõsi\\\' sinno, õt sa\\\' luppasi\\\' mul aia ka\\\' tsäsona ümbre tetä.\\\" Kunigas vihasi ja ütel, õt sullõ lubati tsäson ehita\\\', siss sa viil tahadõ\\\' aida ka\\\' ümbre tetä\\\'? A ku\\\' Karnäla nakkas veiga\\\' pallõma, õt\\\' sa\\\' luppa\\\' mull üts härä naha suuru\\\' ki aid ümbre tetä\\\'. Kunigas nakkas siss naardma, ja\\\' ütel, õt noh hüä kül\\\' sa\\\' võidõ\\\' siss üte härä naha suuru\\\' aia tetä\\\'. No\\\' saije Karnälal hüä miil ja tää läts ruttu kodo. Siss palgas tää pallõ tüümiihi kokko ja\\\' nakkas Irboskast kivve vidämä. Ja kua peremiis pand uma hobõsõ pääle suurõba kuurma, tuu hoppõn vidi umma kuurmat kergeppä, a\\\' kua peremiis pand veiga väiko kuurma hobõsõlõ, tuu hoppõn vidõ rasvõvappa. Tuu õlle selle õt Karnäla olle ni püha, õt timä midä tahtsõ tuud tekk. A Karnäla esi läts Pihkva turu pääle ja ost veiga suurõ härä naha. Siss lõigas tää härä naha veiga peenõkõisist rihmost ja jakas kõ\\\' üts tõõsõ otsa. No\\\' timä vidi tuu rihma ümbre kerigu ja\\\' ehit siss tuud nüürä pitte suurõ müürü kerigu ümbre. Ku müür saije jo\\\'valmist, siss tuulaiga tulle kunigas sõast ja\\\' tää läts munamäe otsa, kaema, õt mida Karnäla tege. Säält näge timä õt Petsere orgo omma\\\' suurõ\\\' müürü\\\' ehitedü\\\'. Kunigas mõtõtl, õt no\\\' lää ma\\\' Petserehe ja tapa Karnäla ar\\\'. Istõ siss kunigas ruttu umma tõlda ja sõit ruttu Petsere poolõ. Sõit timä siss ka Petserehe, ja\\\' sõit õkva kloostri värehtist sisse ja sõit siss kerigu poolõ. Karnäla tulle jo\\\' tii pääl vasta. Kunigalõ veiga miildü tuu illos kloostri ja timä jo\\\' mõtõl, õt ma jäta Karnäla tapmalda. No\\\' ütel kunigas Karnälalõ, õt mille sa\\\' ni suurõ müürü ilma mu lubalda\\\' teije\\\' siija? A\\\' Karnäla ütel, õt ma\\\' tiis müürü sukuki suurõbat, ku\\\' ommõ üts härä nahk. Ja siss näüdäs Karnäla härä nahast müürü, ja ütel õt sõõ härä, nahk haarus ar ümbre mu müürü. No\\\' kaije kunigas ka\\\' õt Karnälal ommõ õigus, ja\\\' timä ütles inäbä midagi. A Karnäla ütel siss kunigalõ, õt sa\\\' tii\\\' mukka\\\' ar\\\' tuu, mia sa\\\' lubasi\\\'. Ja ku kunigas õks lüüs viil mõõgaga pääd otsast ar\\\', ja siss ütel Karnäla mitu vuuri, õt sa\\\' õks tii\\\' ar\\\' tuu, mia sa\\\' lubasi. no\\\' kaes kunigas, õt Karnäla jätäje\\\' umma jonni\\\' siss tää haard mõõga, ja\\\' leije pää ar\\\' otsast maaha. Karnäla võtt siss uma pää maast ar\\\' kätte ja läts siss pää kässi vaihel ar mastõra uusi ja hiidäs sinnä\\\' magama, a\\\' esi\\\' ütel: \\\"Inne ma\\\' siist üles tulõje\\\' ku mastõra mäe värehtist nakkas ala varehtihe vere oja juuskma. \\\" A\\\' ku\\\' kunigas leije\\\' Karnälal pää ar\\\' otsast, siss jäije tää korraga sõkkõst ja tää ronõ tõllast vällä ja\\\' nakkas käpilde kloostrist vällä ronima, tää ronõ kloostrist vällä ja kõõ ronõ edesi ja pallõl siss jumalat, õt ku\\\' jummal tälle silmä and ar\\\' tagasi, siss tää kink uma\\\' ratta\\\' ar\\\' kloostrilõ. Kunigas olle jo\\\' kats versta kloostrist põhä poolõ ar\\\' roninu\\\' ku\\\' jummal and tälle silmä\\\'. Siss lask kunigas sinna\\\' tsäsona ehita, ja no\\\' ki\\\' sais viil tuu tsäson tuu kotusõ pääl. Kunigas kinke siss uma tõlla ka\\\' ar\\\' kloostrilõ ja tuu tõld sais viil no\\\' ki\\\' tuu kotusõ pääl, koh kunigas tapp ar\\\' Karnäla, ja kual kottal kunigas tõllas vällä ronõ. Ütevoori kutsuti jo\\\' Karnäla üles ja ülti, õt mäe varehtist jo\\\' juusk vere oja ala värehtihe. Karnäla tulle üles ja kaije\\\', õt timmä peteti ar\\\', siss tää ütel: \\\"No\\\' hiitä ma\\\' jal\\\' ar\\\' magama ja tulõje\\\' inne üles ku\\\' nakkas ala varehtist mäe värehtihe vere oja juuskma. Siss tuu sõa aigu tulõ ma\\\' viil üles ja tapa kas vai üte lehma sarvõgagi\\\' ar\\\' mitu sada tuhat miist. \\\"No\\\' hiidäs Kärnala ar\\\' vahtsõst magama ja\\\' makka viil no \\\' ki\\\' Petsere kloostrih. S 102171/82 (11) < Setu, Vilo v., Lõtina k. - Marie Podrätsikov < Feodor Vanahunt, s 1890. a. (1935) |
|||||||||||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||||||||||
| KUIS PETSERE KLOOSTRI SAIE Karnälal olle vanast veiga pallõ tsikku ja\\\' tälle miildü veiga tsikku kaitsma kävvu\\\'. Karnälalõ miildü veiga\\\' ella mõtsah ja selle tää elli Petsere uroh mõtsa seeh. A\\\' tuu\\\'gi peräst olle Karnälõ veiga rikas. Ütevoori, ku\\\' Karnäla jal\\\' olle tsikku mann, siss tsungõ\\\' tsia\\\' maa seest üte püsäsekese valla. No\\\' mõtõl\\\' Karnäla, õt sõõ ommõ püha kotus ja\\\' siia\\\' vaja kerik ehita! Karnäla tiidse õt kunigas luppagi tälle ni\\\' pallõ maad, õt saasi\\\' ehita\\\' kerigu ja\\\' selle läts siss Karnäla Riiga, koh olle kunigas sõah. Siss näkas tää kunigalõ kõnõlama, õt ma leüse maa seest Petseri orost üte pühäsekese ja\\\' ma pallõ, Õt kunigas luppasi\\\' mul sinna\\\' üte tsäsonakõsõ ehita\\\'. Edimalt tahas kunigas paha-veiga\\\' luppa anda\\\', a\\\' ku\\\' Karnäla nakkas veiga\\\' pallõma\\\', siss lubasi kunigas Karnälal tsäsonakõsõ teta\\\'. Karnäla tulle ka\\\' tagasi ar\\\' Petserehe ja\\\' lask siss suurõ oosidsõ kerigu tetä\\\'. A kunigas olle kõõ viil sõah ja täl olõs aigu kaema tulla, mis Karnäla tege. Ku\\\' Karnäla ehit kerigu ar\\\' valmist, siss läts Karnäla jal\\\' kuniga mano ja ütel: \\\"Aulinõ kunigas, no\\\' ommõ mul tsäson valmis ja\\\' ma\\\' pallõsi\\\' sinno, õt sa\\\' luppasi\\\' mul aia ka\\\' tsäsona ümbre tetä.\\\" Kunigas vihasi ja ütel, õt sullõ lubati tsäson ehita\\\', siss sa viil tahadõ\\\' aida ka\\\' ümbre tetä\\\'? A ku\\\' Karnäla nakkas veiga\\\' pallõma, õt\\\' sa\\\' luppa\\\' mull üts härä naha suuru\\\' ki aid ümbre tetä\\\'. Kunigas nakkas siss naardma, ja\\\' ütel, õt noh hüä kül\\\' sa\\\' võidõ\\\' siss üte härä naha suuru\\\' aia tetä\\\'. No\\\' saije Karnälal hüä miil ja tää läts ruttu kodo. Siss palgas tää pallõ tüümiihi kokko ja\\\' nakkas Irboskast kivve vidämä. Ja kua peremiis pand uma hobõsõ pääle suurõba kuurma, tuu hoppõn vidi umma kuurmat kergeppä, a\\\' kua peremiis pand veiga väiko kuurma hobõsõlõ, tuu hoppõn vidõ rasvõvappa. Tuu õlle selle õt Karnäla olle ni püha, õt timä midä tahtsõ tuud tekk. A Karnäla esi läts Pihkva turu pääle ja ost veiga suurõ härä naha. Siss lõigas tää härä naha veiga peenõkõisist rihmost ja jakas kõ\\\' üts tõõsõ otsa. No\\\' timä vidi tuu rihma ümbre kerigu ja\\\' ehit siss tuud nüürä pitte suurõ müürü kerigu ümbre. Ku müür saije jo\\\'valmist, siss tuulaiga tulle kunigas sõast ja\\\' tää läts munamäe otsa, kaema, õt mida Karnäla tege. Säält näge timä õt Petsere orgo omma\\\' suurõ\\\' müürü\\\' ehitedü\\\'. Kunigas mõtõtl, õt no\\\' lää ma\\\' Petserehe ja tapa Karnäla ar\\\'. Istõ siss kunigas ruttu umma tõlda ja sõit ruttu Petsere poolõ. Sõit timä siss ka Petserehe, ja\\\' sõit õkva kloostri värehtist sisse ja sõit siss kerigu poolõ. Karnäla tulle jo\\\' tii pääl vasta. Kunigalõ veiga miildü tuu illos kloostri ja timä jo\\\' mõtõl, õt ma jäta Karnäla tapmalda. No\\\' ütel kunigas Karnälalõ, õt mille sa\\\' ni suurõ müürü ilma mu lubalda\\\' teije\\\' siija? A\\\' Karnäla ütel, õt ma\\\' tiis müürü sukuki suurõbat, ku\\\' ommõ üts härä nahk. Ja siss näüdäs Karnäla härä nahast müürü, ja ütel õt sõõ härä, nahk haarus ar ümbre mu müürü. No\\\' kaije kunigas ka\\\' õt Karnälal ommõ õigus, ja\\\' timä ütles inäbä midagi. A Karnäla ütel siss kunigalõ, õt sa\\\' tii\\\' mukka\\\' ar\\\' tuu, mia sa\\\' lubasi\\\'. Ja ku kunigas õks lüüs viil mõõgaga pääd otsast ar\\\', ja siss ütel Karnäla mitu vuuri, õt sa\\\' õks tii\\\' ar\\\' tuu, mia sa\\\' lubasi. no\\\' kaes kunigas, õt Karnäla jätäje\\\' umma jonni\\\' siss tää haard mõõga, ja\\\' leije pää ar\\\' otsast maaha. Karnäla võtt siss uma pää maast ar\\\' kätte ja läts siss pää kässi vaihel ar mastõra uusi ja hiidäs sinnä\\\' magama, a\\\' esi\\\' ütel: \\\"Inne ma\\\' siist üles tulõje\\\' ku mastõra mäe värehtist nakkas ala varehtihe vere oja juuskma. \\\" A\\\' ku\\\' kunigas leije\\\' Karnälal pää ar\\\' otsast, siss jäije tää korraga sõkkõst ja tää ronõ tõllast vällä ja\\\' nakkas käpilde kloostrist vällä ronima, tää ronõ kloostrist vällä ja kõõ ronõ edesi ja pallõl siss jumalat, õt ku\\\' jummal tälle silmä and ar\\\' tagasi, siss tää kink uma\\\' ratta\\\' ar\\\' kloostrilõ. Kunigas olle jo\\\' kats versta kloostrist põhä poolõ ar\\\' roninu\\\' ku\\\' jummal and tälle silmä\\\'. Siss lask kunigas sinna\\\' tsäsona ehita, ja no\\\' ki\\\' sais viil tuu tsäson tuu kotusõ pääl. Kunigas kinke siss uma tõlla ka\\\' ar\\\' kloostrilõ ja tuu tõld sais viil no\\\' ki\\\' tuu kotusõ pääl, koh kunigas tapp ar\\\' Karnäla, ja kual kottal kunigas tõllas vällä ronõ. Ütevoori kutsuti jo\\\' Karnäla üles ja ülti, õt mäe varehtist jo\\\' juusk vere oja ala värehtihe. Karnäla tulle üles ja kaije\\\', õt timmä peteti ar\\\', siss tää ütel: \\\"No\\\' hiitä ma\\\' jal\\\' ar\\\' magama ja tulõje\\\' inne üles ku\\\' nakkas ala varehtist mäe värehtihe vere oja juuskma. Siss tuu sõa aigu tulõ ma\\\' viil üles ja tapa kas vai üte lehma sarvõgagi\\\' ar\\\' mitu sada tuhat miist. \\\"No\\\' hiidäs Kärnala ar\\\' vahtsõst magama ja\\\' makka viil no \\\' ki\\\' Petsere kloostrih. S 102171/82 (11) < Setu, Vilo v., Lõtina k. - Marie Podrätsikov < Feodor Vanahunt, s 1890. a. (1935) |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Tekstimärkus | skaneeritud, kollatsioneerimata | ||||||||||||||
| Sisu kommentaar | Petseri vägimees | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 10209 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Eve Valper | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 07.06.2005 | ||||||||||||||
| Kontrollija | Reeli Reinaus | ||||||||||||||
| Kontrollimiskuupäev | 20.11.2018 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 16:39 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 20.11.2018 16:19 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | S 528 | ||||||||||||||
| Säilik | ERA-13303-71196-12113 | ||||||||||||||
| Pala | ERA-14131-35217-07862 | ||||||||||||||