Mina Ohverdan, ohverdan konna
        Tumes siniuduilmas
        Sussivussiseb tuli, ohverdan mina
        Konna säristes tulel-tudiksel
        Keskel tooresrasked suitsumüsa

        Sitke suitsumüsa põsil
        Venib silm, teine silm,
                                Suu -
                                kui
                                kuu
        luitund ja lage lõdvalt laius:
        Nägin muigas
                                kadus!
        Aastate aadrist kuivetand muigas  
        Tõmmasin pussi, kiskusin kraavega rinna    
        Sulistes sügavas kaevus
        Kahvel käsi haaras põhjast.
        Võtsin siis ja heitsin tulle
        Lämme ja pehme südame
                                Huuu!
                                Laiaks läks
        Sussivussises veel miski
        Tuli limane limpsas keelt.

        Mina? Ees podises kärbesseen koitunud
                                            purpurist -
                                Solgitud süda!

        Rusik neile - naad naad !!!...


Armluul

Kii . . . . . kii . . . . . . kiii!
Kippee ri-rindari kippe
Ko sütt-amm arm
            Sütt-amm arm
Mo sütt-amm süttiskelle
Aaa! -
Schkvaal schkvaal schmaal aal
Simm surgu-surm turgu turm
Ko sütt-amm sütt-amm arm
Korr torskas karm torm karm
Torm stoikust tõstas tarm
Tarm kaug-laug langus lõõskas laul
Laul arm laul karm-laul tarm.

E.



Jälelkaja
Mal danse

Tant-tant tantsi kantsi käikest
Läikest linn ja tolm ja tuhatkolm
Kaks raks vaks maad rakka ette
Lakka längust, pakka mängus
Kiirelt kiigu suurelt liigu kiigu-liigu -
Ruttu kao kantsi käikest, kao käikest
Päikest väikest hommikkuulis
huulis tulikahi kui tuulis vahe vaigu maik -
            haik no õis...
                    no õis?
Oi on evad evad-evad K K K
Hoo hohopp!
            hop-hop-hoo hop-hop-hoo
                    Lopp!

Sõtse! Sul ei meeldi raad ja urkad
Ega enam kassid kiisud
Vaist ei eeldi mu masurkad
Aga viisud aga viisud
Tee neist viisud vastsed väiksed
Ikka kaasa kaasa kallikene!

Uulits-jõgi jookseb elu
Linnast-koikust - rinnast raskest.
Laske lõhku illma õhku
Uued uhked rühit-ehitused
Pilla jälle need uuest tantsu killa kilja
Palju pae vähe kae pae-pae
Kiirelt kiigu suurelt liigu kiigu-liigu
Tantsi tant-tant tantsi tant-tant tantsi
Vaest ilm saab uueks! Vaest ilm läeb teiseks!
                                                Galopp!
Galopp-galopp, galopp-galopp!
                Hopp!

      Laudelevante turjalt alla mühab korve lõpustesse paberite lumivere kosk, mis pudeneb kui kohisev meloodiredel barabaani rusiklöögist oksendavate akti kaante sinilõuge vahelt. Sulg dokumendi laibal õnnelikus abielus tekstiga, ent suudlused kõik jagatakse märjult tinditähilt kirjapressile, kes vampiirina joob elavate sõnanaiste ihusahvti, et kahvatuina jäävad valgetelle lehile, kui tapet paberossid. Punane pliiats põgenevaid märkus-toomatisi registraatoreisse sülgab, mis koidutähena lööb sirendama pappkaante krobelises taevas. Tindipotti, seda jumalikku ahert mullikat lüpsavad lapsed-sulgpääd, kaanides pigipiima, mida vähehaaval sigarettide suitsuna veavad kopsudesse tindised read. Läbi kantselei aga jookseb vastu seinu purunedes kirjutusmasina klaverkontserdi menuetto, ärakirjutet poognad - läbimängit noodid litsutakse ümbriku puhu, kes nad kannab kilomeetrite näppude vahele adressi aeroplaanil. Põgeneval dokumendil küljeluude vahel paistab pitsar-kuu, all aga kukkuv pudel kiviselle eksplanaadile - ringutav allkiri.



Sinfoonia

    Sinfoonilise okeaani tormide ff. - barabaani diktaatorlik rusik...
    Vahul kihisedes kõrva-klaasidesse valab viiul veini ja rambi-karikate veertest üle voolab puupille limonaad. Vaskpasunate kardsed liuad täis kuhjas häältevett, mis jänus vaikuskaamel sõõmab pultidelle nõjatades hääletute igemete vahele. Klarnette-konnad orkesterlombis suitsetavad noote sigarette: suits ninasõõrmeist lahtub saali pudelisse, kui avatakse pitseerit korgid-uste huuled. Alte rütmilised samettekid laotetakse akustika põrandaile, kust sammub üle vilepille meloodia passe uhkeil ratsudel, klahvide, poognate kapje plaginal. Cello-amor ohtrail käsil jagab armukirju taeva põrsastelle-daamidelle, kellele suhu voogab viiside siirup. Litauride vaases õitsele puhkeb trompeetide ja kornettide soolo, mis akkordide pulmalaual närtsib, pudenedes orkestri jalgteile sigari tuhana.
    Sinfoonilise okeaani tromide ff. - barabaani diktaatorlik rusik...



Rattasõit

    Istusin rahuliku kivi sadulas, uppudes kevadpäikse kiirtejuuksisse ja pakatavate puude õitsmislõhna nägematusse koske, kuna mu kõrval mulda tongiva hobuse elajalik aju lõi nähtavad unistuste elevante:
    tilll! viskus maantee küünarnuki kõveruse tagant
vastu mu kõrvu jalgratta kuljuse kõlisev kivi; 
siis ilmus maantee tolmavalle näole naine jalgratta kallistavate kätte vahel, pää asemel mesilane - tiivustet nõel.
    Äkki mu unistav hobune naeratas nägemise naudingus, haaras mu kaenla ja nii me kihutime järele rattale tee liivasel laibal.
    Aga ees ei olnudki enam sõitjat - lendas vaid liblik - tantsiv võilill.