| Kui ma räägin meie Hageri kultuurilugu, siis ma ikka alati ütlen, et kui suurte kirjanikega on Hageri nagu seotud. Kas või kaudselt. Võib öelda, et Kaeli on seotud siis Tammsaarega või teisiti öeldes, et nagu oleks meie rahvakirjaniku maaletooja. Et nimelt Hageri fotograaf, seltskonnategelane, kirjatarvete poe omanik – enne Hagerisse sattumist elas tema tegelikult Albu vallas ja oli just Hansenite naabriks. Ja just tema on siis viinud noore Anton Hanseni Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumisse õppima. Ja mitte, et ma nüüd mäletaks täpselt, millises sõnastuses, aga põhimõtteliselt ütles ta, et sellel poisil on nii suured vaimuanded, et ta tuleb kindlasti õppima võtta, et mis siis, et tal ei ole raha õppemaksu tasumiseks. Ja Kaeli ja Anton Hansen olid pikalt kirjavahetuses. Seda on minu mälu järgi Tammsaare „Kogutud teoste“ 18. osas ka veidikese kajastatud. Ja kui Kaeli suri vanapoisina, üksikuna, ilma sugulasteta meil siin Hageris, siis viidi tema fotograafiatöökoja seadmeid, mis tal seal kõik olid, viidi lihtsalt prügimäele. Rahvas rääkis, et kahe veoauto koorma jagu olevat selle kraami olnud. Õnneks mõned klaasnegatiivid pudenesid maha ka ja on nüüdseks jõudnud muuseumisse. Ma ilmutasin need ära ja seal on tõepoolest Kaeli koos Anton Hansen Tammsaarega istumas laua ääres ja mingisuguse hoone vundamendi ees külitamas koos ja. Et ka fotomaterjali sellele loole on olemas. Aga nüüd et kuidas ta meile siia Hagerisse sattus, et ta oli ju Albu vallas. Aga küllap see Tammsaare teostest on meil ju silme ees kõigil, et põlluharimine ja sellega rikkaks saamine ei olnud sugugi nii lihtne. Et Jaan Kaeli siis noore mehena vandus raskele maatööle alla ja otsustas minna Tallinnasse kergema elu peale, et hakata voorimeheks. Ma täpselt ei tea, kui kaua ta siis seal Tallinnas oli. Aga juhtus niimoodi, et ühel ööl olid ära varastatud nii tema troska kui ka hobune ja ta oli paljas kui püksinööp. Ja kuna siin Tallinna külje all Hageris olid tal kaugelt sugulased, siis ta nende kaudu kuulas maad, et kas ta võiks siiakanti kusagile leida endale siis uue kodu. Ja alguses ta siis üüris endale siin väikest elamist ja hiljem sättis sisse kirjatarvete poe, kus müüdi koolikaupa ja kus siis nagu koolilaste mälestustest tuleb, et iga kord ta siis ka mõnele lapsele ulatas veel kommi ka, kes talle väga meeldisid ja kes eriti viisakad ja toredad lapsed olid. Ja seltskonnategelasena Hageri haridusseltsi üritustel ta lõi alati aktiivselt kaasa ja jäädvustas siis oma fotokaameraga kohaliku elu sündmusi ja inimesi. Nii et tema on meil jäädvustanud, kuidas ehitati Hageri algkooli hoone, kuidas ehitati rahvamaja, et tema fotopärand on meil ka muuseumis esindatud. |
