Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E, StK 11, 47/51 (22)
Täisviide E, StK 11, 47/51 (22) < Rapla khk. – L. Pärt (1921)
Viite osad Kogu:E, StKKöide:11LK1:47LK2:51Pala:22
Kogumisaasta(d) 1921
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
L. Pärt
Teksti sisu
Objekti liik jõgi, kivi, puu
Tegelased jumalus
Žanr uk, j
Jututüüp Vändra tõnnidest ja tõnnikvakkadest, Pärnjõel peatõnn (Vihasoo jõgi, Pärnjõe jõgi, Laiakivi kivi)
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Laiakivi kivi
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Vändra
Vana talu Laiakivi
ERA kood Vän_Piistaoja_01
Uus küla Piistaoja
Koht 2
Objekti nimetus Vihasoo jõgi
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Vändra
Koht 3
Objekti nimetus Tõnnivakk jões (peatõnn)
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Vändra
Vana küla Pärnjõe
ERA kood Vän_Pärnjõe_02
Uus maakond Pärnu maakond
Uus küla Pärnjõe
Tekst
TÕNNI VAKAST.
Rapla kih. Tõnnivakka pole tuntud, tuntakse ainult nime, harvem ka tähendust. Temast rääkida teavad isikud, kes Lellest ehk Vändrast sisse rännand, ehk kel seal sugulussidemeid. Mida kaugemale Liivi piirist, seda harvemaks ja hõredamaks jäävad ka teated. Ehk Lelleski tõnnivakku ei <U>putud</U>, oli usk nendesse, s. o. Vändra Tõnnidesse, kaunis valdav ja tavaline. Minu ema, kes pärit põhja Lellest, rääkis, et Vändra kiriku minne tema ema alati hoiatand, et Vihose jõe kohal ei räägiks, sest siis saatvat Tõnn raske haiguse.
Tõnn oli halb koduvaim, kel eriti oli mõju loomade peale. Ta oli väga tujukas. Kui teda vähegi pahandati, ehk temale vastumeelselt talitati, saatis ta haigusi inimesile ja tegi kahju loomele. Sellepärast püüti temaga leplik olla ja peeti tema jaoks aida põranda all tõnnivakk, kuhu viidi Tõnnile igast uudsest. Vakaks oli mõni vana korv. Korvi <U>tas</U> oli riidest teht, mis Tõnni aset täitis. Hommiku üles tõustes mindi kõige enne Tõnni vaatama. Kui Tõnn küljeli oli, siis oli sündind mõni suurem õnnetus. Kord olnud ühes talus Tõnn hommiku küljeli Mindud lauta vaatama ja leitud kõige parem lehm surnud. - Tõnn oli teatud mõttes ka peremehe käsu alune, seisis peremehe teenistuses. Kui teise talule taheti kurja teha, siis läkitati selleks Tõnn. Kui teise talu peremees sellest aru sai, siis laskis ta Tõnni püssiga. Püss pandi kõbja (käsna) tuld, hõbevalget ja leivaraasukesi. Kui sellega lasti, jäi Tõnnist tulesoga järele. Koju tulles tappis Tõnn sel juhtumisel oma peremehe karjast ühe looma. Kui peremees, kellele kahju teha taheti, suurem nõid oli, siis saatis ta oma Tõnni kurji kätte tasuma. Seekord tappis Tõnn terve esimese peremehe karja ilma et talle midagi teha oleks võidud. Kord olnud kaks peremeest, kes mõlemad ühesugused nõiad. Need hakand üksteist Tõnnidega kiusama. Tõnnid tapnud vastamisi mõlemi karjad. Siis annud peremehed lepituseks käed ja öelnud: \\\\\\\\\\\\\\\"Ühesugused kanged oleme me mõlemad.\\\\\\\\\\\\\\\" Jutt kõneleb: Kui kord inimesed Tõnni pahandand tahtnud see neile kätte tasuda. Et aga iga üksikut inimest nuhelda tal üle jõu käind läind ta Vanataadi jutule, ja palund et ta Tõnise p. lund laseks sadada. Need lumehelbed muudab Tõnn kärbesteks, mis suvel loomi ja inimesi piinavad. Tõnn teind oma kärbestega suvel inimestele palju kahju. Rahvas palund pühas hiies Taaralt abi. See käskind Madise p. kolm korda jooksta vastu päeva ümber hoonete. Siis kaovad kärbsed. (Vrdl. tähtpäev. täh. ja kom.) Tõnn kar<U>b</U>ab kolme, ükskõik, kus see esineb. Tõnn olnud ka suur õlle sõber. Kuigi tervel aastal pole võidud õlut teha, siis pidand seda Tõnise päev ikkagi tegema, kas või koore kirnu põhjas. - Mõni räägib, et Pärnjõel olnud pea-Tõnn, kuna igas talus oma koduTõnnid olid, kes Pärnjõe Tõnnile allusid. Peatõnnile viidud ühiseid ohvrid. Tõnnisi oletati ka üksikute puude, tammede, seas, kuhu neile ohvrid viidi. /Kirikule oli see muidugi vastumeelt./ Kord käskind õpetaja üht niisugust tamme maha raiuda. Keegi aga ei julgend alustada, sest selle pidi Tõnn tapma. Õpetaja ise löönd esimese laastu, ja nii raiutud püha tamm maha. Tõnn /s. o. tamm/ uputatud Vihasoo jõkke. Sest ajast liiguvad Vihasoo jõe kohta igasugu jutud./ Jõest peab alati vaikselt, sõna lausumata, üle minema. Vastasel korral nuhtleb Tõnn, harilikult haigusega. Kord läind üks naine üle Vihasoo jõe. Sel silmapilgul laulnud kukk. Naine öelnud: \\\\\\\\\\\\\\\"No kas sa just nüüd laulma pidid. Kas sa ei võind laulda enne ehk pärast!\\\\\\\\\\\\\\\" Silmapilk jäänud naine raskesti haigeks. /Kui jõudnud Tõnnide hävitamise ajajärk, siis olnud suuremad teened sel alal kellelgi Roosi Mardil. Ta käind perest peresse ja tagund puruks kõik korvid ja koorekernud, mis Tõnnile määratud. Igalt poolt leidnud ta lõpmata palju vask poolekopikalisi. Seda raha pole keegi julend tarvitada. Roosi Mart joond selle aga Massu kõrtsis maha. Räägitakse, et seda raha olnud tal seitse kübara täit./ Põlma talus lõigatud kord rukist. Rukkist leitud hulk väikseid püksa. Arvatud, et rahvas need püksid Tõnnile annud, kuna Tõnn aga need Põlma rukkisse kannud. Kui Tõnn kellelegi haiguse saatnud, siis saadud seda ka parandada, ilma Tõnnile andeid andmata. R<U>aa</U>gitakse, et kord olnud Vändras, Pärnjõe lähedal, pulmad. Üle Pärnjõe sõites hõisand pulmalised. Tõnn saatnud neile haiguse: kõigil paistetand nägu üles. Pulmalised vihastand ja pole Tõnnile lepituseks andeid viind, vaid läind targa käest nõu küsima. Tark õpetand: Laadige püss hõbeda ja hundisitaga ja laske üle p<U>ä</U>hema õla sinna poole, kust Tõnn haiguse saatis.\\\\\\\\\\\\\\\" Seda tehes olnud haigus silmapilk kadund,/ Tõnni saadetud haigus kaob ka, kui visata põlev käsn üle pahema õla sinna poole, kust Tõnn haiguse saatis. Pärnjõe silla alune tõnnivakk olnud kellegi Semple maa sees. Sempl omandand kõik selle vara, mis elanikud kokku kannud. Mõni räägib, et ka kerjus Ärma peremehel olnud tõnnivakk. Ta kasutand teda selleks, et teistele kahju ja haigusi saata. Kui näit. keegi Ärma peremehest halba rääkind, saatnus see Tõnniga rääkijale haiguse. Tõnn olnud tehtud vanast suka säärtest, luua võrudest, püksi istmikest ja muist jäänusist ja asund vanas silgu veerandis. Tähtsam tõnni vakk olnud ka Vändras Laiakivil. Peale annetajate ära minekut tõusnud silguveerand - Pärnjõel jõe põhjast, Laiakivil kivi alt, Kerja Ärmal kambri lakast - ja kolisedes mahutand anded vana koli alla.
Võimalik, et Ärma tõnnivakk on kratiga ära vahetatud.
Märkus: Teated tõnnivakast on saadud peaasjalikult Kehtnast ja Järvakandist. Kui palju nad kohaliste, s. o. Vändra, teadetega ühte lähevad, ei tea tõendada.
E, StK 11, 47/51 (22) < Rapla - Linda Pärt, stud. phil. (1921).
Lisaandmed
Tekstimärkus Sisestanud Merje Susi 2001.a.; võrrelda originaaliga
Sisu kommentaar pp MR 19
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 35574
Sisestaja Mari-Ann Remmel
Sisestuskuupäev 11.10.2019
Lisatud 20.06.2012 15:04
Viimati muudetud 11.10.2019 11:19
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E, StK 11
Säilik
Pala