Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 81211/3
Täisviide E 81211/3 < Vändra khk, Uue-Vändra v, Mastaru k - Arnold Michelis < Karl Hamsberg, 91 a (1932)
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:81211LK2:81213Pala:
Kogumisaasta(d) 1932
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Karl Hamsberg Hamsberg Pärnumaa, Vändra, Uue-Vändra v, Mastaru k
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Arnold Michelis Kirj. Vändra Põllumajand. Ühisgümn. õpilane
Teksti sisu
Objekti liik puu, pühapaik
Tegelased isik, jumal
Žanr uk, üh
Jututüüp Rõusa elanike ühine tõnnivakk vanas pärnas, kuhu viidi raha, mõisavalitseja Põrgu-Mart lasi puu saagida; kui oma Tõnn ei aidanud, aitas Pahja-Mari oma
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus pärn, kus tõnnivakk
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Vändra
Vana küla Rõusa
ERA kood Vän_Rõusa_02
Uus maakond Pärnu maakond
Uus küla Rõusa
Märkus pärn hävinud
Tekst
TÕNN JA TÕNNIVAKK.
Tõnnivakaks nimetati seda nõu, kuhu pandi toitu ja muid asju Tõnnile ehk Penni-Jumalale meelehääks. Tõnnivakaks võis olla igasugune nõu. See seisis enamasti toa nurgas, kambriotsel või ka ahjuotsel.
Enamasti pandi Tõnnile toitaineid (muidugi sõi kass selle ära). Näiteks kui lehm poegis, siis pandi esimene piim Tõnnile selleks, et vasikas hästi kasvaks ja terve oleks. Kui tapeti loom ära, siis pandi Tõnnile liha kah. Kõneleja teada, olnud terves Uue- ja Vana-Vändras, eriti aga Rõusas, Säästlas, Pahjas ja teisal selles ümbruses igas peres tõnnivakk, sest ta oli nagu koduseks arstiks.
Rõusas olnud üks suur pärn, mis olnud ümberkaudse rahva ühiseks tõnnivakaks. Sinna aga viidud peamiselt raha. Kuid tamme lasknud mõisavalitseja Põrgu-Mart maha saagida, ja inimesed teinud aga sellest umbsepuu nõusid. Seda aga kõneleja ei teadnud mispärast just sellest.
Kui suri mõni loom või jäi keegi haigeks, arvati selleks süüdi olevat kaks põhjust: oldi Tõnnile vähe kraami pandud või oli see mõne teise Tõnni süü (nimelt oli igal tõnnivaka omanikul oma Tõnn). Viimasest põhjusest saadud lahti tule viskamisega.
Kui aga kellelgi oma Tõnn pole enam aidanud, siis mindud aga Pahja-Mari juurde (selle elukoht olnud praegusel Pahja maa pääl). Tema olevat võinud oma Tõnniga kõiki aidata.
Tõnni kujutati ette nartsunuustakana ehk nüüdisaja laste pupedena, mis nii mõnelgi olnud kuskil toanurgas räbalate all.
Tõnn olnud kui jumal, mispärast nimetatigi teda ka Penni-Jumalaks.
Ka praegu peab veel ühel Suure jõe-soo elanikul tõnnivakk olema.
Lisaandmed
Sisu kommentaar pp PV 19
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 35174
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 16.05.2019
Lisatud 16.05.2019 16:22
Viimati muudetud 16.05.2019 16:22
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala