Teade
| Arhiiviandmed | |
| Viide | Wiedemann, Aus dem inneren... |
|---|---|
| Täisviide | F. J. Wiedemann, Aus dem inneren und äusseren Leben d. Ehsten, lk. 422 |
| Viite osad | Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: |
| Kogumisaasta(d) | |
| Pala päritolukoht | Virumaa, Väike-Maarja |
| Teksti sisu | |
| Objekti liik | mägi, auk/lohk, heinamaa |
| Tegelased | loom/lind/kala, hiid |
| Žanr | muist, andm, topon |
| Jututüüp | Kp hobuse jäljed Porkuni mägedes. Kp kündnud Arnikusood, seal ka hobuse jäljed. Kp hobuse nahk Assamallas ja Maksamägi |
| Pärimuskohad | |
| Koht 1 | |
| Objekti nimetus | Kalevipoja hobuse jäljed |
| Vana maakond | Virumaa |
| Kihelkond | Kadrina |
| Täpsem asukoht | Arnikusoos |
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond |
| Koht 2 | |
| Objekti nimetus | Maksamägi |
| Vana maakond | Virumaa |
| Kihelkond | Simuna |
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond |
| Koht 3 | |
| Objekti nimetus | Kalevipoja hobuse nahk |
| Vana maakond | Virumaa |
| Kihelkond | Väike-Maarja |
| Vana küla | Assamalla |
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond |
| Uus küla | Assamalla |
| Koht 4 | |
| Objekti nimetus | Kalevipoja hobuse jäljed |
| Vana maakond | Virumaa |
| Kihelkond | Väike-Maarja |
| Vana küla | Porkuni |
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond |
| Uus küla | Porkuni |
| Tekst | |
| Er [= Kalevipoeg] hatte ein riesiges Pferd, mit welchem er auf den Borkholmschen Bergen ritt, und wohin das Pferd trat, da blieben tiefe Spuren im Boden, welche noch zu sehen sind. Eben so zeigt man noch die Löcher von seinen Sprüngen, als es ein Mal an den Füssen gefesselt war. Mit seinem Pferde hat er an verschiedenen Stellen das Land aufgepflügt. Die «mõl'likud» (unfruchtbare Stellen mit grauem Thon) sind durch das Pflügen mit einem hölzernen Pfluge entstanden. Den Sumpf Arnikusoo, zum Gute Udrich gehörig, soll er ebenfalls gepflügt haben; dort sind Rasenhügel mit grossen, breiten Löchern dazwischen, seines Pferdes Spuren, und dort soll ein Mal ein ungeheures Hufeisen gefunden sein. Als es gestorben war, breitete Kalevipoeg] dessen Haut aus, und davon entstand das sumpfige Uferland (luht) im Gebiete des Gutes Asema; der maksa-mägi (Leberberg) im Kirchspiel Simonis bezeichnet die Stelle, wo die Leber liegen blieb. Temal [= Kalevipojal] oli hiigelhobune, kellega ta ratsutas Porkuni mägedes, ja kuhu hobune astus, sinna jäid maasse sügavad jäljed, mis on praegugi veel näha. Samuti näidatakse auke tema hüpetest, kui ta kord oli kammitsasse pandud. Oma hobusega on ta maad mitmest kohast kündnud. Mõllikud (hallist savist viljatud kohad) on tekkinud kündmisest puuadraga. Arnikusood, mis kuulub Udriku mõisale, olevat ta samuti kündnud. Siin on murukünkad suurte laiade aukudega nende vahel, mis on tema hobuse jäljed, ja sealt olevat leitud kunagi suur hobuseraud. Kui ta [= hobune] oli surnud, laotas Kalevipoeg tema naha laiali ja sellest tekkis soine luht Assamalla (Asema) mõisa piirides. Maksamägi Simuna kihelkonnas märgib seda kohta, kuhu jäi lebama maks. |
|
| Redigeeritud tekst | |
| Er [= Kalevipoeg] hatte ein riesiges Pferd, mit welchem er auf den Borkholmschen Bergen ritt, und wohin das Pferd trat, da blieben tiefe Spuren im Boden, welche noch zu sehen sind. Eben so zeigt man noch die Löcher von seinen Sprüngen, als es ein Mal an den Füssen gefesselt war. Mit seinem Pferde hat er an verschiedenen Stellen das Land aufgepflügt. Die «mõl'likud» (unfruchtbare Stellen mit grauem Thon) sind durch das Pflügen mit einem hölzernen Pfluge entstanden. Den Sumpf Arnikusoo, zum Gute Udrich gehörig, soll er ebenfalls gepflügt haben; dort sind Rasenhügel mit grossen, breiten Löchern dazwischen, seines Pferdes Spuren, und dort soll ein Mal ein ungeheures Hufeisen gefunden sein. Als es gestorben war, breitete Kalevipoeg] dessen Haut aus, und davon entstand das sumpfige Uferland (luht) im Gebiete des Gutes Asema; der maksa-mägi (Leberberg) im Kirchspiel Simonis bezeichnet die Stelle, wo die Leber liegen blieb. Temal [= Kalevipojal] oli hiigelhobune, kellega ta ratsutas Porkuni mägedes, ja kuhu hobune astus, sinna jäid maasse sügavad jäljed, mis on praegugi veel näha. Samuti näidatakse auke tema hüpetest, kui ta kord oli kammitsasse pandud. Oma hobusega on ta maad mitmest kohast kündnud. Mõllikud (hallist savist viljatud kohad) on tekkinud kündmisest puuadraga. Arnikusood, mis kuulub Udriku mõisale, olevat ta samuti kündnud. Siin on murukünkad suurte laiade aukudega nende vahel, mis on tema hobuse jäljed, ja sealt olevat leitud kunagi suur hobuseraud. Kui ta [= hobune] oli surnud, laotas Kalevipoeg tema naha laiali ja sellest tekkis soine luht Assamalla (Asema) mõisa piirides. Maksamägi Simuna kihelkonnas märgib seda kohta, kuhu jäi lebama maks. |
|
| Lisaandmed | |
| Tekstimärkus | Vt. ka: ERA II 279, 586/8 (10) < Kadrina, Saksi v., Aruküla — J. A. Reepärg (1940) |
| Sisu kommentaar | Kp |
| Tööprotsess | |
| IDkood (Koobas) | 34134 |
| Sisestaja | Reeli Reinaus |
| Sisestuskuupäev | 22.10.2018 |
| Lisatud | 22.10.2018 23:41 |
| Viimati muudetud | 22.10.2018 23:41 |
| Andmed Kivikeses | |
| Säiliku viide | |
| Säilik | |
| Pala | |