Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide Hausmann, Eine Kalewipoeg...
Täisviide R. Hausmann. Eine Kalewipoeg-Reminiscenz aus Waiwara. Sitzungsberichte d. GEG 1895, lk. 86—87.
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d)
Pala päritolukoht Virumaa, Vaivara
Teksti sisu
Objekti liik auk/lohk, mägi, mõis
Tegelased hiid, isik
Žanr topon, andm
Jututüüp Põrguauk Vaivara mõisa lähedal. Võimalik, et ka Kp säng
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Põrguauk (Põrguaugu mägi)
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Vaivara
Vana küla Vaivara
Uus maakond Ida-Viru maakond
Uus küla Vaivara
Märkus Põrguaugu mägi Sinimägedes
Tekst
Eine Kalewipoeg-Reminiscenz aus Waiwara
Der Gutshof von Waiwara hat eine sehr schöne Lage. Etwa zwei Werst vom Meere erheben sich hier drei Hügel von 280 Fuss, doch ist die Form der Hügel zum Theil verändert durch Befestigungsanlagen des 17. und 18. Jahrhunderts. Auf dem höchsten Hügel befindet sich das Herrenhaus, von dessen Altan sich ein weiter Blick über Land und Meer eröffnet. An den mittleren Hügel knüpft sich eine beachtenswerthe Tradition. Dieser Hügel, vollständig bewaldet, hat nämlich auf seinem Gipfel eine grosse muldenartige Vertiefung. Während sonst in dieser Gegend alle Schluchten von Süden nach Norden zum Meere streifen, hat diese Mulde ihre Längsaxe von West nach Ost, ist etwa 200 Schritt (== 70 Faden) lang, 40 Faden breit, wohl 50 Fuss tief. Diese Mulde ist voller hoher Bäume; Wasser findet sich nicht in ihr. Der Volksmund bezeichnet die sehr merkwürdige Vertiefung als pörge-auk == Höllenloch, Höllenschlund. Vor etwa drei Jahren sei — so berichtete mir freundlichst der Herr Oberverwalter v. Hehn — ein alter Bauer aus dem Gebiet Tarwast (südlich von Fellin) zu ihm gekommen und habe nach dem Kalewi poja ase (== des Kalew Sohnes Ruhestätte) gefragt; als ihm geantwortet, man wisse von einem solchen hier nichts, habe er gesagt, sie müsse auf dem mittleren der drei Berge sein, und als man auf diese hingewiesen, habe er den Erzähler zum mittleren Hügel geführt. Dort habe er dann bald die grosse Vertiefung gefunden und gesagt, das wäre Kalewi poja ase; er freue sich, die Stelle gesehen zu haben, nun könne er ruhig sterben. Darauf wäre er heimgekehrt. Dass die benachbarte Bevölkerung eine Kalewipoeg-Tradition an diesen Ort knüpfe, hatte mein Berichterstatter nie gehört. Blumberg, Quellen und Realien des Kalewipoeg (Verhandlungen d. GEG. V, 1869) weiss nichts von Thaten des Kalewipoeg im Osten Wirlands; die Berge von Waiwara werden dort auf S. 50 nicht angeführt.

Vaivara mõis asub väga ilusas paigas. Umbes kaks versta merest tõuseb kolm küngast 280 jala kõrgusele, kuid küngaste kuju on osalt muudetud kindlustusehituste tõttu 17. ja 18. sajandil. Kõrgeimal künkal asetseb härrastemaja, mille rõdult avaneb kauge vaade üle maa ja mere. Keskmise künkaga on seotud tähelepanuväärne traditsioon. Selle künka tipul, mis on täiesti metsaga kaetud, on nimelt suur mollikujuline süvend. Küna seal ümbruskonnas muidu kõik mäelõhed suunduvad mere poole lõunast põhja, suundub selle molli telg läänest itta, on umbes 200 sammu (70 sülda) pikk, 40 sülda lai, 50 jalga sügav. See mold on täis kõrgeid puid; vett selles ei ole. Rahvasuu nimetab seda tähelepandavat süvendit pörgeauk (== põrguauk).
Umbes kolme aasta eest olevat — nii teatas lahkesti ülemvalitseja v. Hehn — üks vana talumees Tarvastust (lõuna pool Viljandit) tema juurde tulnud ja olevat Kalevi poja aseme järele pärinud; kui temale vastatud, siin ei teatavat niisugusest midagi, olevat ta ütelnud, see pidavat asetsema keskmisel neist kolmest mäest, ja kui nendele osutatud, olevat ta jutustaja viinud keskmise künka juurde. Seal olevat ta varsti leidnud suure süvendi ja ütelnud, see olevat Kalevi poja ase; ta olevat rõõmus, olles näinud seda kohta, nüüd võivat ta rahulikult surra. Seejärel olevat ta koju tagasi pöördunud. Et naabruse elanikud mingit Kalevipoja traditsiooni selle kohaga seoksid, ei ole minu teadeteandja kunagi kuulnud. Blumbergi «Quellen und Realien des Kalevipoeg» (Verhandl. d. GEG V, 1869) ei tea midagi Kalevipoja tegudest Ida-Virumaal; Vaivara mägesid ei mainita lk-1 50.
Redigeeritud tekst
Eine Kalewipoeg-Reminiscenz aus Waiwara
Der Gutshof von Waiwara hat eine sehr schöne Lage. Etwa zwei Werst vom Meere erheben sich hier drei Hügel von 280 Fuss, doch ist die Form der Hügel zum Theil verändert durch Befestigungsanlagen des 17. und 18. Jahrhunderts. Auf dem höchsten Hügel befindet sich das Herrenhaus, von dessen Altan sich ein weiter Blick über Land und Meer eröffnet. An den mittleren Hügel knüpft sich eine beachtenswerthe Tradition. Dieser Hügel, vollständig bewaldet, hat nämlich auf seinem Gipfel eine grosse muldenartige Vertiefung. Während sonst in dieser Gegend alle Schluchten von Süden nach Norden zum Meere streifen, hat diese Mulde ihre Längsaxe von West nach Ost, ist etwa 200 Schritt (== 70 Faden) lang, 40 Faden breit, wohl 50 Fuss tief. Diese Mulde ist voller hoher Bäume; Wasser findet sich nicht in ihr. Der Volksmund bezeichnet die sehr merkwürdige Vertiefung als pörge-auk == Höllenloch, Höllenschlund. Vor etwa drei Jahren sei — so berichtete mir freundlichst der Herr Oberverwalter v. Hehn — ein alter Bauer aus dem Gebiet Tarwast (südlich von Fellin) zu ihm gekommen und habe nach dem Kalewi poja ase (== des Kalew Sohnes Ruhestätte) gefragt; als ihm geantwortet, man wisse von einem solchen hier nichts, habe er gesagt, sie müsse auf dem mittleren der drei Berge sein, und als man auf diese hingewiesen, habe er den Erzähler zum mittleren Hügel geführt. Dort habe er dann bald die grosse Vertiefung gefunden und gesagt, das wäre Kalewi poja ase; er freue sich, die Stelle gesehen zu haben, nun könne er ruhig sterben. Darauf wäre er heimgekehrt. Dass die benachbarte Bevölkerung eine Kalewipoeg-Tradition an diesen Ort knüpfe, hatte mein Berichterstatter nie gehört. Blumberg, Quellen und Realien des Kalewipoeg (Verhandlungen d. GEG. V, 1869) weiss nichts von Thaten des Kalewipoeg im Osten Wirlands; die Berge von Waiwara werden dort auf S. 50 nicht angeführt.

Vaivara mõis asub väga ilusas paigas. Umbes kaks versta merest tõuseb kolm küngast 280 jala kõrgusele, kuid küngaste kuju on osalt muudetud kindlustusehituste tõttu 17. ja 18. sajandil. Kõrgeimal künkal asetseb härrastemaja, mille rõdult avaneb kauge vaade üle maa ja mere. Keskmise künkaga on seotud tähelepanuväärne traditsioon. Selle künka tipul, mis on täiesti metsaga kaetud, on nimelt suur mollikujuline süvend. Küna seal ümbruskonnas muidu kõik mäelõhed suunduvad mere poole lõunast põhja, suundub selle molli telg läänest itta, on umbes 200 sammu (70 sülda) pikk, 40 sülda lai, 50 jalga sügav. See mold on täis kõrgeid puid; vett selles ei ole. Rahvasuu nimetab seda tähelepandavat süvendit pörgeauk (== põrguauk).
Umbes kolme aasta eest olevat — nii teatas lahkesti ülemvalitseja v. Hehn — üks vana talumees Tarvastust (lõuna pool Viljandit) tema juurde tulnud ja olevat Kalevi poja aseme järele pärinud; kui temale vastatud, siin ei teatavat niisugusest midagi, olevat ta ütelnud, see pidavat asetsema keskmisel neist kolmest mäest, ja kui nendele osutatud, olevat ta jutustaja viinud keskmise künka juurde. Seal olevat ta varsti leidnud suure süvendi ja ütelnud, see olevat Kalevi poja ase; ta olevat rõõmus, olles näinud seda kohta, nüüd võivat ta rahulikult surra. Seejärel olevat ta koju tagasi pöördunud. Et naabruse elanikud mingit Kalevipoja traditsiooni selle kohaga seoksid, ei ole minu teadeteandja kunagi kuulnud. Blumbergi «Quellen und Realien des Kalevipoeg» (Verhandl. d. GEG V, 1869) ei tea midagi Kalevipoja tegudest Ida-Virumaal; Vaivara mägesid ei mainita lk-1 50.
Lisaandmed
Sisu kommentaar Kp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 34133
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 22.10.2018
Lisatud 22.10.2018 23:16
Viimati muudetud 22.10.2018 23:16
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala