Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 28, 287/9 (2)
Täisviide H II 28, 287/9 (2) < Äksi — J. Lepik (1889)
Viite osad Kogu:H IIKöide:28LK1:287LK2:289Pala:2
Kogumisaasta(d) 1889
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
J. Lepik
Pala kogumiskoht Tartumaa, Äksi, Äksi k.
Teksti sisu
Objekti liik järv
Tegelased isik, loom/lind/kala
Žanr muist, topon
Jututüüp Saadjärve all kirik. Naine võtnud loogu, kui härg tulnud seda laiali pilduma. Naine löönud härja lõhki ja sellest tekkinud järv
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kalevipoja kivi
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Äksi
Vana küla Põltsamaa
Uus küla Äksi
Koht 2
Objekti nimetus Oja
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Äksi
Vana küla Äksi
Uus maakond Tartu maakond
Uus küla Äksi
Koht 3
Objekti nimetus Kalevipoja venna kivi
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Äksi
Vana küla Saadjärve
Uus maakond Tartu maakond
Uus küla Saadjärve
Koht 4
Objekti nimetus Saadjärv
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Äksi
Vana küla Saadjärve
Uus maakond Tartu maakond
Uus küla Saadjärve
Tekst
Saadjärve sündimisest kõneleb rahvasuu, et kus praegu Saadjärv seisab, enne kuiv maa on olnud ja keset järve kohta kirik on olnud. Ühel pühapäeval, kui rahvas kiriku lähnuvad, lähnud üks naene kiriku lähidale loogu võtma. Kui naesel saad valmis olnud, tulnud õhtu poolt suur sinine härg ja hakanud heinasaado sarvedega laiali piiluma. Naene joosnud appi ja löönud härga vihaga, mis tal käes olnud. See löögiga plahvatanud härg lõhki ja saanud järveks, matnud kiriku ja rahva, mis kirikus, kõik oma vesirüppe. Säält on Saadjärv omale nime saanud «Saad». Selge ilmaga peab kiriku torni ots vee sees rahvajutu järele näha olema.

[Nõnda jutustab rahvasuu Saadjärve sündimisest. Kui järve ennast enam silmitseme, siis paistab temast täieline härja kuju silma: Suurjärv ehk keha on arvata neli versta pikk ja kolm lai, Kukulinna-poolne ots on arvata üks verst lai ja poolteist versta pikk ning seisab just Kukulinna mõisa all, esimesed jalad Põltsamaa küla all. Voldi järv on otsegu härja saba kunagi: arvata kaks versta pikk kohalise laiusega; tagumised jalad on Kaste küla kohal. Lõunapoolne jalg ulatab Kaste külast kuni Taaveti taluni, niisuguses kujus, nagu oleks härg viimase sammu astunud. Aasta 20 eest oli sabaroots, mis Voldi järve suure kehaga ühendas, arvata 20 sülda lai, nüüd on aga lained ta hästi laiast uhtnud.
Homikupoolses otsas Põltsamaa küla all, arvata just esimese jala põlve kohal, on Kalevipoja vanema venna lingukivi, mis pool vee sees ja pool kuival maal seisab, nõnda kuda Kalevipoja laulus jutustakse. Suur kivi, mis Põltsamaa küla vainul seisis ja Kalevipojast senna oli visatud, oli kuju poolest niisugune, nagu Peter I mälestusesamba kivi Peterburis. Seda kivi ei ole aga nüüd enam olemas, vaid on temast 24 veskikivi tehtud Äksi veski, pääle selle veel mitu hauakivi. Äksi kiriku kohal on härja naba, kust veikene oja välja jookseb, nii kiinulene ja käänulene, nagu härja soru kõndides on.
See [on] täieline pilt Saadjärvest. — Üleskirjutaja märkus.]
Redigeeritud tekst
Saadjärve sündimisest kõneleb rahvasuu, et kus praegu Saadjärv seisab, enne kuiv maa on olnud ja keset järve kohta kirik on olnud. Ühel pühapäeval, kui rahvas kiriku lähnuvad, lähnud üks naene kiriku lähidale loogu võtma. Kui naesel saad valmis olnud, tulnud õhtu poolt suur sinine härg ja hakanud heinasaado sarvedega laiali piiluma. Naene joosnud appi ja löönud härga vihaga, mis tal käes olnud. See löögiga plahvatanud härg lõhki ja saanud järveks, matnud kiriku ja rahva, mis kirikus, kõik oma vesirüppe. Säält on Saadjärv omale nime saanud «Saad». Selge ilmaga peab kiriku torni ots vee sees rahvajutu järele näha olema.

[Nõnda jutustab rahvasuu Saadjärve sündimisest. Kui järve ennast enam silmitseme, siis paistab temast täieline härja kuju silma: Suurjärv ehk keha on arvata neli versta pikk ja kolm lai, Kukulinna-poolne ots on arvata üks verst lai ja poolteist versta pikk ning seisab just Kukulinna mõisa all, esimesed jalad Põltsamaa küla all. Voldi järv on otsegu härja saba kunagi: arvata kaks versta pikk kohalise laiusega; tagumised jalad on Kaste küla kohal. Lõunapoolne jalg ulatab Kaste külast kuni Taaveti taluni, niisuguses kujus, nagu oleks härg viimase sammu astunud. Aasta 20 eest oli sabaroots, mis Voldi järve suure kehaga ühendas, arvata 20 sülda lai, nüüd on aga lained ta hästi laiast uhtnud.
Homikupoolses otsas Põltsamaa küla all, arvata just esimese jala põlve kohal, on Kalevipoja vanema venna lingukivi, mis pool vee sees ja pool kuival maal seisab, nõnda kuda Kalevipoja laulus jutustakse. Suur kivi, mis Põltsamaa küla vainul seisis ja Kalevipojast senna oli visatud, oli kuju poolest niisugune, nagu Peter I mälestusesamba kivi Peterburis. Seda kivi ei ole aga nüüd enam olemas, vaid on temast 24 veskikivi tehtud Äksi veski, pääle selle veel mitu hauakivi. Äksi kiriku kohal on härja naba, kust veikene oja välja jookseb, nii kiinulene ja käänulene, nagu härja soru kõndides on.
See [on] täieline pilt Saadjärvest. — Üleskirjutaja märkus.]
Lisaandmed
Kirjandus Trükitud: O. Loorits, Vanarahva pärimusi, 1936, lk. 98—99.
Sisu kommentaar Kp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 34119
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 22.10.2018
Lisatud 22.10.2018 19:56
Viimati muudetud 18.12.2018 19:26
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 28
Säilik
Pala