Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 39, 155/8 (269)
Täisviide H II 39, 155/8 (269) < Koeru khk — H. A. Schultz (1890)
Viite osad Kogu:H IIKöide:39LK1:155LK2:158Pala:269
Kogumisaasta(d) 1890
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Hans Anton Schultz
Pala päritolukoht Järvamaa, Koeru
Teksti sisu
Objekti liik kirik, haud
Tegelased ametmees, hiid, kurat, uss, loom/lind/kala
Žanr muist, topon, l
Jututüüp Oleviste kirikumeistri pere elas Narvas, mees käis kodus lõunal; ehitas söömaaegadel Haljala kiriku valmis; Vanapagan kavaldab õlle abil naise üle, see hüüab Olevit nime pidi, mees kukub tornist, uss ja konn suust välja, maeti samasse.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Olevi haud
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Tallinn
Vana küla Tallinn
Täpsem asukoht Oleviste kiriku juures
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Tallinna linn
Uus küla Tallinn
Koht 2
Objekti nimetus Oleviste kirik
Rahvapärane nimi Olevesti kirik
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Tallinn
Vana küla Tallinn
Täpsem asukoht vanalinnas
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Tallinna linn
Uus küla Tallinn
Koht 3
Objekti nimetus Haljala kirik
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Vana küla Haljala
ERA kood Haljala_Hlj_01
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Haljala
Tekst
Kui Olev Tallinna Olevesti kirikud on ehitand, ei ole ükski tiand, mis Olevi nimi on olnd. Vanapagan ei ole taht lasta Olevesti kirikud ehitada, aga mehike ei ole Olevi nime tiand. Olevi naine old Narvas, aga naine põle koa tiand, mis Olevi nimi on. Olevi naine eland lapsega Narvas ja Olev käind Tallinnast Narva lõõnat söömas ja öösi magamas ja on nii tugev mees old — ta võtt poole sülda raudkiba põlle ja viind Haljala kiriku juure ja ehitand üksipäine, söömaaegadel, Haljala kiriku valmis. Vanapagan käind küll naist usutamas ja luband naisele raha anda, kui see Olevi nime teada annaks, aga naine põle koa tiand. Küll naine usutand Olevid, aga Olev põle mitte oma nime naisele koa ülesse üteld. Kurat teind naisega õlut ja ööld naisele: „Kui Olev õhta kodu tuleb, siis anna Oleville senikaua õlut juua, kui ta juba joonuks jääb, siis usuta teda ja ütle talle, et kui sa oma nime ülesse ütled, siis me teeme teinekord veel paremad jooki.“
Olev tuld õhta koeu ja naine and Oleville õlut juua. Olev joond ja jäändki viimaks joonuks ja kiit:
„Küll on aga hia jook.“
Naine ööld:
„Kui sa mulle ütled, mis so nimi on, siis ma teen sulle teinekord veel parema jooma-aa.“
Olev ööld: „Ma ei või sulle oma nime mitte ütelda, siis ma kukun kohe tellingite pialt maha, kui keegi mo nime tiada saab.“
Olevi naine toond Oleville veel õlut ja Olev ööld naisele:
„Homme panen ma tornile risti otsa ja siis on kirik valmis, tule sina koa sinna voatama.“
Naine ööld vasta:
„Muidu ma ei tule, kui reagi oma nimi enne mulle ülesse, siis tulen kohe.“
Olev ööld naisele:
„Minu nimi on Olev ja kui keegi mind nimepidi hüüab, siis ma kukun kohe torni otsest maha. Kui sa homme mind vaatama tuled, hoia, et sa mind nimepidi ei hüia, kui sa mind nimepidi hüüad, siis ma kukun kohe maha.“
Olev jäänd magama ja kurat toond naisele viina. Naine joond oma joonuks ja reakind Kuradille mehe nime ülesse. Kurat and naisele raha ja mitu kannutäit viina ja käskind homiku Oleville koa viina juua anda. Olev joond homiku viina ja jäänd joonuks ja läind kiriku torni valmis lõpetama. Naine võtt lapse sülle ja hällitand last ja lauld isi:
„Ole vaid, Olevi lasta,
las tuleb Olev linnast koeu,
toob sulle saiad sarvilesed,
teised saiad tipulesed.“
Vanatühi tuld uksest tuppa ja ööld naisele:
„Noh, sa pidid jo kiriku lõpetusele minema ja isi trallitad alles lapsega kodu?“
Naine ööld vasta:
„Esma lähä ikke koa.“
Naine pand ennast riidesse ja võtt lapse sülle, istund vankre piale ja sõit Tallinna poole voatama, kuda mees selle kiriku on valmis ehitand. Soand Tallinna linna väravast sisse, läind ja näind, et Olev old püsti tellingite pial ja pand risti kiriku torni otsa. Naine kart, et Olev kukub maha, ja põle meelegi tuld joonuse piaga, et Olevi nime pöle tohtind hüüda. Olev soand aga risti paigale pand ja hakkand just maha tulema, eks naine ole hüünd alt:
„Olev! Olev! ära kuku maha!“
Olev old alles viinast uimane ja kuuld, et üks teda nimepidi hüünd, hakkas seda voatama, ega ole tähelegi pand. Jalg libisend tellingi pialt ära ja Olev kukkund ülevalt alla maha ja kohe surnuks, uss karand suust välla ja konn hüppand lops! rinde piale. Siis maetud ta sinnasamasse maha ja raiutud ta kuiu veel sinna kibi piale ülesse. Siis soand kõik teada, et meistre nimi Olev old. Põleks naine teda hüünd, võib-olla mitu kirikud see mees oleks veel valmis teind.
Redigeeritud tekst
Kui Olev Tallinna Olevesti kirikud on ehitand, ei ole ükski tiand, mis Olevi nimi on olnd. Vanapagan ei ole taht lasta Olevesti kirikud ehitada, aga mehike ei ole Olevi nime tiand. Olevi naine old Narvas, aga naine põle koa tiand, mis Olevi nimi on. Olevi naine eland lapsega Narvas ja Olev käind Tallinnast Narva lõõnat söömas ja öösi magamas ja on nii tugev mees old — ta võtt poole sülda raudkiba põlle ja viind Haljala kiriku juure ja ehitand üksipäine, söömaaegadel, Haljala kiriku valmis. Vanapagan käind küll naist usutamas ja luband naisele raha anda, kui see Olevi nime teada annaks, aga naine põle koa tiand. Küll naine usutand Olevid, aga Olev põle mitte oma nime naisele koa ülesse üteld. Kurat teind naisega õlut ja ööld naisele: „Kui Olev õhta kodu tuleb, siis anna Oleville senikaua õlut juua, kui ta juba joonuks jääb, siis usuta teda ja ütle talle, et kui sa oma nime ülesse ütled, siis me teeme teinekord veel paremad jooki.“
Olev tuld õhta koeu ja naine and Oleville õlut juua. Olev joond ja jäändki viimaks joonuks ja kiit:
„Küll on aga hia jook.“
Naine ööld:
„Kui sa mulle ütled, mis so nimi on, siis ma teen sulle teinekord veel parema jooma-aa.“
Olev ööld: „Ma ei või sulle oma nime mitte ütelda, siis ma kukun kohe tellingite pialt maha, kui keegi mo nime tiada saab.“
Olevi naine toond Oleville veel õlut ja Olev ööld naisele:
„Homme panen ma tornile risti otsa ja siis on kirik valmis, tule sina koa sinna voatama.“
Naine ööld vasta:
„Muidu ma ei tule, kui reagi oma nimi enne mulle ülesse, siis tulen kohe.“
Olev ööld naisele:
„Minu nimi on Olev ja kui keegi mind nimepidi hüüab, siis ma kukun kohe torni otsest maha. Kui sa homme mind vaatama tuled, hoia, et sa mind nimepidi ei hüia, kui sa mind nimepidi hüüad, siis ma kukun kohe maha.“
Olev jäänd magama ja kurat toond naisele viina. Naine joond oma joonuks ja reakind Kuradille mehe nime ülesse. Kurat and naisele raha ja mitu kannutäit viina ja käskind homiku Oleville koa viina juua anda. Olev joond homiku viina ja jäänd joonuks ja läind kiriku torni valmis lõpetama. Naine võtt lapse sülle ja hällitand last ja lauld isi:
„Ole vaid, Olevi lasta,
las tuleb Olev linnast koeu,
toob sulle saiad sarvilesed,
teised saiad tipulesed.“
Vanatühi tuld uksest tuppa ja ööld naisele:
„Noh, sa pidid jo kiriku lõpetusele minema ja isi trallitad alles lapsega kodu?“
Naine ööld vasta:
„Esma lähä ikke koa.“
Naine pand ennast riidesse ja võtt lapse sülle, istund vankre piale ja sõit Tallinna poole voatama, kuda mees selle kiriku on valmis ehitand. Soand Tallinna linna väravast sisse, läind ja näind, et Olev old püsti tellingite pial ja pand risti kiriku torni otsa. Naine kart, et Olev kukub maha, ja põle meelegi tuld joonuse piaga, et Olevi nime pöle tohtind hüüda. Olev soand aga risti paigale pand ja hakkand just maha tulema, eks naine ole hüünd alt:
„Olev! Olev! ära kuku maha!“
Olev old alles viinast uimane ja kuuld, et üks teda nimepidi hüünd, hakkas seda voatama, ega ole tähelegi pand. Jalg libisend tellingi pialt ära ja Olev kukkund ülevalt alla maha ja kohe surnuks, uss karand suust välla ja konn hüppand lops! rinde piale. Siis maetud ta sinnasamasse maha ja raiutud ta kuiu veel sinna kibi piale ülesse. Siis soand kõik teada, et meistre nimi Olev old. Põleks naine teda hüünd, võib-olla mitu kirikud see mees oleks veel valmis teind.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Olev; Olevi naine; Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33629
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 25.09.2018
Lisatud 25.09.2018 13:37
Viimati muudetud 24.09.2019 16:15
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 39
Säilik
Pala