Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide M. J. Eisen, Endised jõumehed
Täisviide M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 26—29.
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d)
Teksti sisu
Objekti liik kirik, kivi, saar, saun
Tegelased hiid, loom/lind/kala
Žanr muist
Jututüüp Tõllu vennapoeg Leiger elas Hiiumaal; saunaehitus ja -tegu, Leiger tapab Tõllu tulles 2 härga söögiks; Tõll peab end tugevamaks, Leiger ei allu; Leiger ehitab Käina kiriku, Tõll viskab kiviga, kukub merre; uued Hiiumaa asukad ehitavad härgade näidatud kohta Pühalepa kiriku; Leiger elas Kõpus, rüüstas karile läinud laevu; viskab kiviga Pühalepa kirikut, kivid kiriku ligidal, ehitajate lepitus; hundid murravad Leigri lehma - kaotab Hiiust hundisoo.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Hiiumaa
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Emmaste
Uus maakond Hiiu maakond
Koht 2
Objekti nimetus Käina kirik
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Käina
Vana küla Käina
Uus maakond Hiiu maakond
Uus küla Käina
Koht 3
Objekti nimetus Leigri visatud kivid
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Pühalepa
Vana küla Pühalepa
Täpsem asukoht Kivid olla praegu alles Pühalepa kiriku ligidal näha.
ERA kood Phl_Pühalepa_leiger
Uus maakond Hiiu maakond
Uus küla Pühalepa
Koht 4
Objekti nimetus Pühalepa kirik/hiielepp
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Pühalepa
Vana küla Pühalepa
ERA kood Phl_Pühalepa
Uus maakond Hiiu maakond
Uus küla Pühalepa
Koht 5
Objekti nimetus Leigri kodu
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Reigi
Vana küla Kõpu
Uus maakond Hiiu maakond
Uus küla Kõpu
Tekst
LEIGER
Selsamal ajal, kui Suur Tõll Saaremaal tähtsaid töösid tegi, elas Hiiumaal Tõlli vennapoeg Leiger. Seegi oli niisamasugune tugev mees nagu Suur Tõll, ehk küll viimane jõu poolest temast üle käis. Leiger ja Suur Tõll armastasivad mõlemad vihtlemist. Suur Tõll käskinud Leigri sauna ehitada, tal enesel polla ehituseks aega. Leiger hakanudki tööle. Vedanud kümne sülla pikkused palgid metsast välja. Neist ehitanud siis vihtlemisesauna. Ahi saanud nii suur nagu saunamehe saun. Kerisekivideks üksi vedanud Leiger seitse sülda ümmargusi kiva kokku. Kui saun valmis saanud, tulnud Suur Tõll Hiiumaale sagedasti vihtlema. Leiger kütnud ahju tublisti sojaks, võtnud siis kummagi õla peale vaadi vett ja viinud leile viskamiseks sauna.
Peale selle tapnud Leiger iga korra, kui Suur Tõll sauna tulnud, kaks härga ja keetnud need ära. Saunast ära tulles kutsunud Leiger Suure Tõlli ikka enese juure sööma. Kumbki söönud terve härja ja teo leiva ära. Olnud kõht täis, siis läinud Suur Tõll Saaremaale magama, Leiger aga heitnud tihti sauna leiba luusse laskema.
Suur Tõll tahtnud, et Leiger igas asjas pidanud tema sõna kuulma. Leiger arvanud ennast aga niisamasuguseks jõumeheks nagu Suur Tõll ega hoolinud Suure Tõllu tahtmisest ühtigi. Sest vihastanud Suur Tõll hirmsasti. Jätnud kohe Leigri juures Hiiumaal saunaskäimise järele ja hakanud enesele ise sauna ehitama. Leiger naernud Suure Tõllu viha üle. Ei pruukinud enam nii palju härgi külalise jaoks tappa. Sai kõik liha enesele.
Leiger olnud päris pagan, niisama ta pere. Muid inimesi pole Hiiumaal esiotsa veel elanud. Pärastpoole tulnud ristiinimesigi Hiiumaale elama. Need pole jõu poolest paremad ühtigi olnud kui praegused inimesed. Ristiinimesed hakanud Leigrit paluma, et see neile kiriku ehitaks. Lubanud talle kiriku ehitamise eest hea palga maksta.
Leiger hakanudki Keinasse kirikut ehitama. Tugeva mehe käes läinud töö ruttu edasi. Nädali ajaga teinud kiriku müürid valmis. Ei olla kuigi kaua aega mööda läinud, kui kirik juba päris valmis saanud. Suur Tõll juhtunud Saaremaalt nägema, et Leiger ilma tema luata jälle midagi ette võtnud. Tahtnud esiti Hiiumaale Keinasse minna uut kirikut ära purustama, mõtelnud aga varsti: mis ma ennast ilmaaegu tühja pärast nii vaevan ja Hiiumaale lähan. Kirikust võib hõlpsamaltki lahti saada!
Suur Tõll otsinud mehise kivi, läinud kiviga kõrgema koha peale ja visanud sealt Keina kiriku pihta. Õnneks ei olla kivi ometi Keinasse jõudnud, vaid langenud enne juba merde. Seal seista ta praegu alles. Tõll katsunud veel teise korra, aga teine kivi läinud niisama vähä pihta. Tõll vihastanud ja läinud oma teed. Leigri ehitatud Keina kirik jäänud sedaviisi seisma.
Mõne aja pärast tulnud teisest küljest teisi ristiinimesi Hiiumaale ja asunud Suuremõisa ümberkaudu elama. Need pidanud teed Keina kirikusse pikaks. Hakanud enestele Suurdemõisa uut kirikut ehitama. Ei leitud aga õiget aset. Üks tahtnud ühte, teine teise kohta; viimaks annud üks head nõu: pandagu härjad vankri ette, ehituseained vankri peale ja lastagu härjad omapead minna. Kuhu nad seisma jäävad, sinna ehitatagu kirik. Nii tehtud. Härjad läinud hiielepa juurde ja jäänud sinna seisma. Kiriku ehitajad tapnud härjad ja söönud rõõmupidu pidades seal ära. Rõõmupidu pidades pannud nad ühtlasi härgade sinna toodud ainetest kirikule aluse.
Kiriku ehitus läinud nüüd jõudsasti edasi. Uut kirikut hakatud selle hiielepa pärast, kelle juurde härjad seisma jäänud, Pühalepa kirikuks hüüdma.
Leiger aga ei teadnud midagi Pühalepa kiriku ehitamisest, ehk ta ennast küll Hiiumaa peremeheks pidanud. Leiger elanud selle aja Kõpus ja vaadanud seal, kas mõni laev hukka ei lähe. Korra läinud seal üks laev kivi otsa kinni. Leiger läinud, tõmmanud laeva kivi otsast lahti ja vedanud kõige täiega äärde kuivale. Saanud sedaviisi kõik kalli laeva kauba enesele. Tahtnud enesele Kõpus tublit laeva ehitada, et sellega merele minna ja vaenlaste laevu ära võtta, aga ei osanud head laeva teha. Töö jäänud katki.
Pahameelega läinud Leiger oma maad jälle vaatama. Kärdlast mere äärt mööda Hellamaa poole minnes näinud Leiger korraga Pühalepa kirikut. Selle torn paistnud üle metsa.
Leiger vihastanud koledasti, et ilma tema luata kirik ehitatud. Võtnud tubli kivi ja visanud sealtsamast mere äärest, kus ta esimest kord kirikut näinud, kiviga kiriku pihta. Aga kivi pole pihta läinud. Niisamasugune lugu juhtunud teisele kivile. Need kivid olla praegu alles Pühalepa kiriku ligidal näha.
Ei tea, mis Leiger viimaks Pühalepa kirikuga ära oleks teinud, kui mitte vihkamist nähes kiriku ehitajad Leigrit poleks paluma tulnud. Nad pole teadnud, et sel kohal peremees olla, sellepärast ehitanud nad kiriku. omapead. Lubanud Leigrile tasu anda, et nad kiriku tema maa peale ehitanud. Leiger leppinud viimaks kiriku ehitajatega ära ja jätnud kiriku seisma. Ei pidanud enam iialgi paha nõu kiriku vasta.
Korra tulnud talvel kari hunta Hiiumaale. Üks kuriloom murdnud Leigri lehma ära. Karjapoiss joosnud koju Leigrile lugu kaebama. Leiger võtnud metsast tubli noore kuuse piusse ja läinud hunta taga ajama [18]. Küll joosnud hundid Leigri eest, aga juba paari tunniga peasnud Leiger neile kõigile järele ja löönud viimse kui hundi oma kuusega maha. Nahad nülginud neil seljast ära ja teinud enesele tubli kasuka. Mõned ütlevad, hunta olla terve tosin olnud. Kaua aega pärast seda olnud hundisugu Hiiust hoopis kadunud.
Redigeeritud tekst
LEIGER
Selsamal ajal, kui Suur Tõll Saaremaal tähtsaid töösid tegi, elas Hiiumaal Tõlli vennapoeg Leiger. Seegi oli niisamasugune tugev mees nagu Suur Tõll, ehk küll viimane jõu poolest temast üle käis. Leiger ja Suur Tõll armastasivad mõlemad vihtlemist. Suur Tõll käskinud Leigri sauna ehitada, tal enesel polla ehituseks aega. Leiger hakanudki tööle. Vedanud kümne sülla pikkused palgid metsast välja. Neist ehitanud siis vihtlemisesauna. Ahi saanud nii suur nagu saunamehe saun. Kerisekivideks üksi vedanud Leiger seitse sülda ümmargusi kiva kokku. Kui saun valmis saanud, tulnud Suur Tõll Hiiumaale sagedasti vihtlema. Leiger kütnud ahju tublisti sojaks, võtnud siis kummagi õla peale vaadi vett ja viinud leile viskamiseks sauna.
Peale selle tapnud Leiger iga korra, kui Suur Tõll sauna tulnud, kaks härga ja keetnud need ära. Saunast ära tulles kutsunud Leiger Suure Tõlli ikka enese juure sööma. Kumbki söönud terve härja ja teo leiva ära. Olnud kõht täis, siis läinud Suur Tõll Saaremaale magama, Leiger aga heitnud tihti sauna leiba luusse laskema.
Suur Tõll tahtnud, et Leiger igas asjas pidanud tema sõna kuulma. Leiger arvanud ennast aga niisamasuguseks jõumeheks nagu Suur Tõll ega hoolinud Suure Tõllu tahtmisest ühtigi. Sest vihastanud Suur Tõll hirmsasti. Jätnud kohe Leigri juures Hiiumaal saunaskäimise järele ja hakanud enesele ise sauna ehitama. Leiger naernud Suure Tõllu viha üle. Ei pruukinud enam nii palju härgi külalise jaoks tappa. Sai kõik liha enesele.
Leiger olnud päris pagan, niisama ta pere. Muid inimesi pole Hiiumaal esiotsa veel elanud. Pärastpoole tulnud ristiinimesigi Hiiumaale elama. Need pole jõu poolest paremad ühtigi olnud kui praegused inimesed. Ristiinimesed hakanud Leigrit paluma, et see neile kiriku ehitaks. Lubanud talle kiriku ehitamise eest hea palga maksta.
Leiger hakanudki Keinasse kirikut ehitama. Tugeva mehe käes läinud töö ruttu edasi. Nädali ajaga teinud kiriku müürid valmis. Ei olla kuigi kaua aega mööda läinud, kui kirik juba päris valmis saanud. Suur Tõll juhtunud Saaremaalt nägema, et Leiger ilma tema luata jälle midagi ette võtnud. Tahtnud esiti Hiiumaale Keinasse minna uut kirikut ära purustama, mõtelnud aga varsti: mis ma ennast ilmaaegu tühja pärast nii vaevan ja Hiiumaale lähan. Kirikust võib hõlpsamaltki lahti saada!
Suur Tõll otsinud mehise kivi, läinud kiviga kõrgema koha peale ja visanud sealt Keina kiriku pihta. Õnneks ei olla kivi ometi Keinasse jõudnud, vaid langenud enne juba merde. Seal seista ta praegu alles. Tõll katsunud veel teise korra, aga teine kivi läinud niisama vähä pihta. Tõll vihastanud ja läinud oma teed. Leigri ehitatud Keina kirik jäänud sedaviisi seisma.
Mõne aja pärast tulnud teisest küljest teisi ristiinimesi Hiiumaale ja asunud Suuremõisa ümberkaudu elama. Need pidanud teed Keina kirikusse pikaks. Hakanud enestele Suurdemõisa uut kirikut ehitama. Ei leitud aga õiget aset. Üks tahtnud ühte, teine teise kohta; viimaks annud üks head nõu: pandagu härjad vankri ette, ehituseained vankri peale ja lastagu härjad omapead minna. Kuhu nad seisma jäävad, sinna ehitatagu kirik. Nii tehtud. Härjad läinud hiielepa juurde ja jäänud sinna seisma. Kiriku ehitajad tapnud härjad ja söönud rõõmupidu pidades seal ära. Rõõmupidu pidades pannud nad ühtlasi härgade sinna toodud ainetest kirikule aluse.
Kiriku ehitus läinud nüüd jõudsasti edasi. Uut kirikut hakatud selle hiielepa pärast, kelle juurde härjad seisma jäänud, Pühalepa kirikuks hüüdma.
Leiger aga ei teadnud midagi Pühalepa kiriku ehitamisest, ehk ta ennast küll Hiiumaa peremeheks pidanud. Leiger elanud selle aja Kõpus ja vaadanud seal, kas mõni laev hukka ei lähe. Korra läinud seal üks laev kivi otsa kinni. Leiger läinud, tõmmanud laeva kivi otsast lahti ja vedanud kõige täiega äärde kuivale. Saanud sedaviisi kõik kalli laeva kauba enesele. Tahtnud enesele Kõpus tublit laeva ehitada, et sellega merele minna ja vaenlaste laevu ära võtta, aga ei osanud head laeva teha. Töö jäänud katki.
Pahameelega läinud Leiger oma maad jälle vaatama. Kärdlast mere äärt mööda Hellamaa poole minnes näinud Leiger korraga Pühalepa kirikut. Selle torn paistnud üle metsa.
Leiger vihastanud koledasti, et ilma tema luata kirik ehitatud. Võtnud tubli kivi ja visanud sealtsamast mere äärest, kus ta esimest kord kirikut näinud, kiviga kiriku pihta. Aga kivi pole pihta läinud. Niisamasugune lugu juhtunud teisele kivile. Need kivid olla praegu alles Pühalepa kiriku ligidal näha.
Ei tea, mis Leiger viimaks Pühalepa kirikuga ära oleks teinud, kui mitte vihkamist nähes kiriku ehitajad Leigrit poleks paluma tulnud. Nad pole teadnud, et sel kohal peremees olla, sellepärast ehitanud nad kiriku. omapead. Lubanud Leigrile tasu anda, et nad kiriku tema maa peale ehitanud. Leiger leppinud viimaks kiriku ehitajatega ära ja jätnud kiriku seisma. Ei pidanud enam iialgi paha nõu kiriku vasta.
Korra tulnud talvel kari hunta Hiiumaale. Üks kuriloom murdnud Leigri lehma ära. Karjapoiss joosnud koju Leigrile lugu kaebama. Leiger võtnud metsast tubli noore kuuse piusse ja läinud hunta taga ajama [18]. Küll joosnud hundid Leigri eest, aga juba paari tunniga peasnud Leiger neile kõigile järele ja löönud viimse kui hundi oma kuusega maha. Nahad nülginud neil seljast ära ja teinud enesele tubli kasuka. Mõned ütlevad, hunta olla terve tosin olnud. Kaua aega pärast seda olnud hundisugu Hiiust hoopis kadunud.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Tõll; Leiger
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33491
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 21.09.2018
Lisatud 21.09.2018 12:00
Viimati muudetud 21.09.2018 12:00
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala