Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide VM 26. VIII 1928, nr. 197
Täisviide VM 26. VIII 1928, nr. 197, lk. 9.
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1928
Teksti sisu
Objekti liik aed, saar, kivi
Tegelased hiid
Žanr muist, üh, topon
Jututüüp Tõllu kapsaaed Ruhnus, kui omad kapsad otsas, varastas ruhnlaste omi, need püssiga vastas, haavel ei tee midagi, kuul ehmatab, Tõll astub lahkudes Abrukale, kuhu jääb kingakujuline kivi.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Ruhnu saar
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Ruhnu
Uus maakond Saare maakond
Uus vald Ruhnu vald
Koht 2
Objekti nimetus Suure-Tõllu kapsaaed
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Ruhnu
Uus maakond Saare maakond
Uus vald Ruhnu vald
Koht 3
Objekti nimetus Kingakivi
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Vana küla Abruka
Täpsem asukoht Abruka tuletorni läheduses ja Tõllu adra vannase naabruses.
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Abruka
Tekst
Kohaliku muistendi järele olnud Suure Tõllu kapsaaed Ruhnu saarel, ruhnulaste omadega kõrvuti. Tõll armastanud kapsaid mehemoodi süüa, nii et tema kapsaaed varsti lagedaks sai. Siis käis ta ruhnulaste aias vargil. Kord sammunud vägimees, nagu ikka, merest läbi ja hiilinud ruhnulaste kapsaaeda. Ruhnulased märganud varast parajal ajal, võtnud püssi ja põletanud Tõllule ühe kärtsu vastu vahtimist. Kuid haavlid ei teinud vägimehele vähematki. Tõll tulnud kapsa-seljatäiega rahulikult koju, endamisi naljatades: „Sülitavad otse näkku.“ Ruhnu mehed meisterdanud vägevama püssi – kuulipüssi. Varsti tulnud Tõll jälle vargile. Nüüd andsid ruhnulased vargale paugu uuest kuulipüssist. Kuul tabanud vägevat meest põlvest. Sellest ehmunud ta nii tugevasti, et hüpanud Ruhnust Abruka saarele, sealjuures astunud jalaga teel ees vedelevale suurele kivile, mille tagajärjel kivi kinga kuju omandanud. Sellest kivi nimetuski. Kivi asub Abruka tulitorni läheduses. Ta naabriks on Tõllu adra vannas – ka üks kivine tähis Saaremaa vägimehest.
Redigeeritud tekst
Kohaliku muistendi järele olnud Suure Tõllu kapsaaed Ruhnu saarel, ruhnulaste omadega kõrvuti. Tõll armastanud kapsaid mehemoodi süüa, nii et tema kapsaaed varsti lagedaks sai. Siis käis ta ruhnulaste aias vargil. Kord sammunud vägimees, nagu ikka, merest läbi ja hiilinud ruhnulaste kapsaaeda. Ruhnulased märganud varast parajal ajal, võtnud püssi ja põletanud Tõllule ühe kärtsu vastu vahtimist. Kuid haavlid ei teinud vägimehele vähematki. Tõll tulnud kapsa-seljatäiega rahulikult koju, endamisi naljatades: „Sülitavad otse näkku.“ Ruhnu mehed meisterdanud vägevama püssi – kuulipüssi. Varsti tulnud Tõll jälle vargile. Nüüd andsid ruhnulased vargale paugu uuest kuulipüssist. Kuul tabanud vägevat meest põlvest. Sellest ehmunud ta nii tugevasti, et hüpanud Ruhnust Abruka saarele, sealjuures astunud jalaga teel ees vedelevale suurele kivile, mille tagajärjel kivi kinga kuju omandanud. Sellest kivi nimetuski. Kivi asub Abruka tulitorni läheduses. Ta naabriks on Tõllu adra vannas – ka üks kivine tähis Saaremaa vägimehest.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Tõll
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33106
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 14.09.2018
Lisatud 14.09.2018 12:14
Viimati muudetud 14.09.2018 12:14
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala