| Arhiiviandmed |
| Viide |
H IV 2, 271/5 (2) |
| Täisviide |
H IV 2, 271/5 (2) < Kärla khk – T. Undritz < J. Jõgi (1888) |
| Viite osad |
Kogu:H IVKöide:2LK1:271LK2:275Pala:2 |
| Kogumisaasta(d) |
1888 |
| Esitajad |
| Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
| J. Jõgi |
|
Saaremaa, Kärla
|
|
|
|
|
|
| Kogujad |
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
poolsaar, mets, küla, meri, saar, jõgi, allikas, haud, järv, rand, kirik, mõis |
| Tegelased |
kurat, hiid |
| Žanr |
topon, muist |
| Jututüüp |
Tõll elab Tõlluste mõisas; sihib Käina kirikut kiviga, mis kukub Soela väina; toob läbi Liivi lahe Ruhnust kapsaid, vesi niudeni; magab Viieristi metsas, Vanapagan tõmbab kannaga Salme jõe, et Sõrve ps merre lükata, Tõll saadab mesilased kallale, Vp pageb Hirmuste metsa; Vp tahab Veskijõe kaudu Karujärve tühjaks lasta, et sinna saarlastele põrgu teha; Pihtla k - Tõll murrab pihlakaid Vp vemmeldamiseks; Vp murrab oda - Odalätsi k; Pidula allikad - Vp jäljed; Harilaid - Vp peotäis liiva; Tagamõisa ps - tagaajamise koht, kivine; Koldingu rand - Vp sarved kolisevad; Hundru nina - hundid viind Vp sarved sinna; Tõll ehitab Kärla, poeg Kaarma kiriku, tahab ümber lükata, poeg teeb toed; Hirmuste metsas Tõllu haud. |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Tõlluste mõis |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Püha |
| Vana vald |
Pihtla |
| Vana küla |
Tõlluste |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Tõlluste |
| Koht 2 |
| Objekti nimetus |
Käina kirik |
| Vana maakond |
Läänemaa |
| Kihelkond |
Käina |
| Vana küla |
Käina |
| Uus maakond |
Hiiu maakond |
| Uus küla |
Käina |
| Koht 3 |
| Objekti nimetus |
Soela väin |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Karja |
| Täpsem asukoht |
Väinameres, Saaremaa ja Hiiumaa vahel |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Koht 4 |
| Objekti nimetus |
Ruhnu |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Ruhnu |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus vald |
Ruhnu vald |
| Koht 5 |
| Objekti nimetus |
Liivi laht |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kaarma |
| Uus maakond |
Sisemeri |
| Koht 6 |
| Objekti nimetus |
Viieristi mets |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Jämaja |
| Vana küla |
Mässa? |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Koht 7 |
| Objekti nimetus |
Salme jõgi |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Vana küla |
Salme |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Salme |
| Koht 8 |
| Objekti nimetus |
Sõrve poolsaar |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Koht 9 |
| Objekti nimetus |
Hirmuste mets |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kärla |
| Vana küla |
Hirmuste |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Hirmuste |
| Koht 10 |
| Objekti nimetus |
Tõllu haud |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kärla |
| Vana küla |
Hirmuste |
| Täpsem asukoht |
Hirmuste metsas |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Hirmuste |
| Koht 11 |
| Objekti nimetus |
Veskijõgi |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kihelkonna |
| Vana küla |
Pidula/Odalätsi |
| Täpsem asukoht |
Pidula ja Odalätsi k vahel |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Pidula/Odalätsi |
| Koht 12 |
| Objekti nimetus |
Karujärv |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kihelkonna |
| Vana küla |
Karujärve |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Karujärve |
| Koht 13 |
| Objekti nimetus |
Pihtla küla |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Püha |
| Vana küla |
Pihtla |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Pihtla |
| Koht 14 |
| Objekti nimetus |
Odalätsi küla |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kihelkonna |
| Vana küla |
Odalätsi |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Odalätsi |
| Koht 15 |
| Objekti nimetus |
Pidula allikad |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kihelkonna |
| Vana küla |
Pidula |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Pidula |
| Koht 16 |
| Objekti nimetus |
Harilaid |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kihelkonna |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Metsaküla |
| Koht 17 |
| Objekti nimetus |
Tagamõisa küla/poolsaar |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kihelkonna |
| Vana küla |
Tagamõisa |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Tagamõisa |
| Koht 18 |
| Objekti nimetus |
Kollingu rand |
| Rahvapärane nimi |
Koldingu rand |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kihelkonna |
| Vana küla |
Neeme? |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Neeme? |
| Koht 19 |
| Objekti nimetus |
Undva nina |
| Rahvapärane nimi |
Hundru nina |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kihelkonna |
| Vana küla |
Undva |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Undva |
| Koht 20 |
| Objekti nimetus |
Kärla kirik |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kärla |
| Vana küla |
Kärla |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Kärla |
| Koht 21 |
| Objekti nimetus |
Kaarma kirik |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kaarma |
| Vana küla |
Kaarma |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Kaarma-Kirikuküla |
| Tekst |
| Kangelasi ei ole ka saarlastel mitte palju, kuid ainult ühest on väga palju juttusid kuulda, see on Suur Tõll. Tema elu- ehk kodupaik olnud Tõlluste mõis, kust ta välja käinud ja mõnda naljakad tükki mänginud olla. Tema tegudest nimetan ma ainult mõnda. Kord tahtnud ta Hiiumaa Keila [=Käina] kiriku torni pealt ära visata. Keilasse tehtud uus kirik ja see ei olnud mitte Suure Tõllu meelt mööda, seepärast valitsenud ta omale ühe suure kiviranga ja tahtnud sellega Tõlluste mõisast Keila kiriku torni pealt ära visata, aga kivi ei ulatanud õnneks nii kaugele, vaid kukkunud Soela väina. Töine kord pannud ta siin kapstakatla tulele ja läinud ise Ruhnust kapstaid tooma, seitsmesüllane palk kepiks kaas ja vaat õlut püksitaskus. Saaremaa ja Ruhnu vahel ei tulnud vesi ka kõrgemale kui niudeni. Kord tulnud Tõllu Sõrvemaale ja jäänud Viieristi metsa magama. (Ta maganud kaua, ühekorraga kas viis aastad.) Vanapoiss, kes ikka Tõllu vaenlane oli, sest et Tõllu temale palju paha tegi, nõutas siis, mismoodi Tõllule otsa teha. Ta arvas heaks Sõrvemaad Saaremaast lahutada ja kõige Tõlluga meresse lükata. Sõrvemaa on ühest kohast ainult 2 versta lai, säält tõmbas Vanapoiss jalakannaga kriipsu tõisest merest tõise ja see on praegune Salme jõgi. Sinna asus ta ise rinnaga taha, et Sõrvemaad merde lükata. Üks sõrulane, kes seda Vanapoisi tembutamist näinud oli, läks Tõllut üles hüüdma. Tõllu ajas ennast ka varsi jalgade peale ja otsis ühe pere, kellel mesilased olid, ja saatis mesilased Vanapoissi nõõlama. Mesilased soskisivad teda nii kaua, kuna Vanapoisi nina nii pitk oli kui munt ja siis pani ta plagama. Ta tulnud mesilaste karjaga nii kaugele kui Hirmuste metsa, kus ta oksalasu alla varju saanud. Sääl mõtles ta järele, mis Tõlluga peale hakata. Teda põrgu vedama hakata on väga suur töö ja võtab palju teekulu, või on ehk põrgus ruumigi nii suure mehe tarvis. „Nüüd saatsin jo 7 koormat sõrulasi tagasi. Oot, oot, ma hakkan uut põrgut ehitama, iseäranis saarlaste tarvis.“ Ning valitses selle tarvis Karujärve. Ta mõtles: „Jätan ma vee sinna sisse, siis kustutab see põrgutule ära.“ Seepärast oli tarvis järv veest tühjaks lasta. Nüüd tuli Vanapoisil suur töö ette. Ta tampis jalgadega suurt kraavi, kust läbi vesi pidi ära jooksma. See jõgi on praegu olemas ja Pidula mõisas 2 veskit ta peal. Kui Vanapoiss kraavi tampis, läks üks Pidula mees Tõllut appi hüüdma. Tõllu tuli Pihtla metsast läbi, kus praegu Pihtla mõisa on, ja võttis säält 3 pihlakeppi, millega Vanapoissi nuhelda ta nurjatuma töö pärast. Kui ta nüüd seia tuli, oli Vanapoiss just lõunasööma peale puhkamas ja surmaoda temal pea all. Nüüd mõõtis Tõllu talle pihlakepiga mööda kõhtu. Vanapoiss kargas maast üles, surmaoda, mis temal pea all oli, läks suure rapsamisega katki. Kui Vanapoiss seda nägi, karjus ta: „Oda lätsi, oda lätsi!“ ja sellest on Odalätsi pered omad nimed saanud. Nüid hakas Tõllu Vanapoissi taga ajama. Vanapoisil olivad nii rasked sammud, et kus ta astus, säält kerkis allikas maa seest välja, ja seepärast on Pidula mõisa ümber väga palju allikaid. Nüüd hakkas Vanapoiss kohe põhjatuult minema ja läks nii kaua, kuni meri vastu tuli, ja siis pööris ta mere äärt mööda Tagamõisa poole tulema. Tagamõisa ninal ei aitanud miski nõu enam. Ta viskas peoga liiva meresse ja läks sedamööda veel pea 2 versta maad. Kui ta juba niuetest saadik vees oli, siis võttis ta mere põhjast kivisi, et sellega Tõllut visata, aga kivid läksid kaudu Tõllut ja tulid Tagamõisa maale. Seepärast on Tagamõisa maal palju kivisi, nõnda et Vanapoiss isegi ütelnud: „Palju põrsud, aga vähe podisid!“ Tagaajamisest on Tagamõisa maa oma nime saanud: tagaajamise ehk tagamise maad, ja see liiv, kus Vanapoiss veel viimaks läks, nimetati Harilaiduks. Sellekorraga on Vanapoiss Saaremaalt kadunud ja Tagamõisa ninale uppunud. Vesi aeas ta sarved maale, kus nad öösel kolisesivad, seepärast nimetakse seda randa Koldingi rannaks. Hundid olla need sarved säält praegusele Hundru ninale viinud, millest see oma nime saanud on. Ta keha on pärast meres nähtud, kus tursad teda imenud, mille pärast tursa pea paisutanud olla. Sellepeale võtnud Tõllu nõuks Kerlale kirikut ehitada ja saatnud oma poja Kaarmale kirikut ehitama. Kui kirikud valmis olivad, läinud Tõllu poja ehitust vaatama ja näinud, et pojal palju ilusam ja täielikum olnud. Selle üle vihastanud ta ja tahtnud poja kirikut ümber lükata. Tõllu lükanud ja poeg pidanud tõisel vastu ning ladunud tõise käega postisid vastu. Veel praegu olla Tõllu käease Kaarma kiriku seina küljes. Kord olnud sõda Sõrvemaal. Sääl võidelnud Tõllu viimast kord õige vahvaste. Ta õõritanud härjaratastega ümber, kuna viimaks kõik värk kadunud oli ja ainult tiisel kätte jäänud. Viimaks kukkunud see ka õnnetuseks kääst maha ja selle aja sees, kui ta teda maast uueste ära võtnud oli, löönud vaendlane ta pea otsast ära. Ta võtnud pea maast kaenu ja jooksnud sellega senni kui Hirmusta metsa. Sääl olla praegus ta haud olemas Kerla kehelkonna piiri peal. Veel oma haua peal ütelnud ta: „Kui sõda maal on, siis hüüdke mind: „Tõllu, Tõllu, tõuse üles, sõda Sõrve säärel!“„ Karjalapsed olla teda kord narrinud ja hüüdnud. Tõllu tõstnud kord pead ja vaatnud, näinud aga, et see laste narrimine olnud ja ütelnud selle peale, et ta enam mitte ei tõuse. Tema tegudest on veel raamat pealekirjaga: „Saaremaa vägimees, Suur Tõll“ välja antud P. Südamest. Sääl sees on temast pikalt räägitud, aga ometi on sääl ka mõni koht nõnda ja nõnda. |
| Redigeeritud tekst |
| Kangelasi ei ole ka saarlastel mitte palju, kuid ainult ühest on väga palju juttusid kuulda, see on Suur Tõll. Tema elu- ehk kodupaik olnud Tõlluste mõis, kust ta välja käinud ja mõnda naljakad tükki mänginud olla. Tema tegudest nimetan ma ainult mõnda. Kord tahtnud ta Hiiumaa Keila [=Käina] kiriku torni pealt ära visata. Keilasse tehtud uus kirik ja see ei olnud mitte Suure Tõllu meelt mööda, seepärast valitsenud ta omale ühe suure kiviranga ja tahtnud sellega Tõlluste mõisast Keila kiriku torni pealt ära visata, aga kivi ei ulatanud õnneks nii kaugele, vaid kukkunud Soela väina. Töine kord pannud ta siin kapstakatla tulele ja läinud ise Ruhnust kapstaid tooma, seitsmesüllane palk kepiks kaas ja vaat õlut püksitaskus. Saaremaa ja Ruhnu vahel ei tulnud vesi ka kõrgemale kui niudeni. Kord tulnud Tõllu Sõrvemaale ja jäänud Viieristi metsa magama. (Ta maganud kaua, ühekorraga kas viis aastad.) Vanapoiss, kes ikka Tõllu vaenlane oli, sest et Tõllu temale palju paha tegi, nõutas siis, mismoodi Tõllule otsa teha. Ta arvas heaks Sõrvemaad Saaremaast lahutada ja kõige Tõlluga meresse lükata. Sõrvemaa on ühest kohast ainult 2 versta lai, säält tõmbas Vanapoiss jalakannaga kriipsu tõisest merest tõise ja see on praegune Salme jõgi. Sinna asus ta ise rinnaga taha, et Sõrvemaad merde lükata. Üks sõrulane, kes seda Vanapoisi tembutamist näinud oli, läks Tõllut üles hüüdma. Tõllu ajas ennast ka varsi jalgade peale ja otsis ühe pere, kellel mesilased olid, ja saatis mesilased Vanapoissi nõõlama. Mesilased soskisivad teda nii kaua, kuna Vanapoisi nina nii pitk oli kui munt ja siis pani ta plagama. Ta tulnud mesilaste karjaga nii kaugele kui Hirmuste metsa, kus ta oksalasu alla varju saanud. Sääl mõtles ta järele, mis Tõlluga peale hakata. Teda põrgu vedama hakata on väga suur töö ja võtab palju teekulu, või on ehk põrgus ruumigi nii suure mehe tarvis. „Nüüd saatsin jo 7 koormat sõrulasi tagasi. Oot, oot, ma hakkan uut põrgut ehitama, iseäranis saarlaste tarvis.“ Ning valitses selle tarvis Karujärve. Ta mõtles: „Jätan ma vee sinna sisse, siis kustutab see põrgutule ära.“ Seepärast oli tarvis järv veest tühjaks lasta. Nüüd tuli Vanapoisil suur töö ette. Ta tampis jalgadega suurt kraavi, kust läbi vesi pidi ära jooksma. See jõgi on praegu olemas ja Pidula mõisas 2 veskit ta peal. Kui Vanapoiss kraavi tampis, läks üks Pidula mees Tõllut appi hüüdma. Tõllu tuli Pihtla metsast läbi, kus praegu Pihtla mõisa on, ja võttis säält 3 pihlakeppi, millega Vanapoissi nuhelda ta nurjatuma töö pärast. Kui ta nüüd seia tuli, oli Vanapoiss just lõunasööma peale puhkamas ja surmaoda temal pea all. Nüüd mõõtis Tõllu talle pihlakepiga mööda kõhtu. Vanapoiss kargas maast üles, surmaoda, mis temal pea all oli, läks suure rapsamisega katki. Kui Vanapoiss seda nägi, karjus ta: „Oda lätsi, oda lätsi!“ ja sellest on Odalätsi pered omad nimed saanud. Nüid hakas Tõllu Vanapoissi taga ajama. Vanapoisil olivad nii rasked sammud, et kus ta astus, säält kerkis allikas maa seest välja, ja seepärast on Pidula mõisa ümber väga palju allikaid. Nüüd hakkas Vanapoiss kohe põhjatuult minema ja läks nii kaua, kuni meri vastu tuli, ja siis pööris ta mere äärt mööda Tagamõisa poole tulema. Tagamõisa ninal ei aitanud miski nõu enam. Ta viskas peoga liiva meresse ja läks sedamööda veel pea 2 versta maad. Kui ta juba niuetest saadik vees oli, siis võttis ta mere põhjast kivisi, et sellega Tõllut visata, aga kivid läksid kaudu Tõllut ja tulid Tagamõisa maale. Seepärast on Tagamõisa maal palju kivisi, nõnda et Vanapoiss isegi ütelnud: „Palju põrsud, aga vähe podisid!“ Tagaajamisest on Tagamõisa maa oma nime saanud: tagaajamise ehk tagamise maad, ja see liiv, kus Vanapoiss veel viimaks läks, nimetati Harilaiduks. Sellekorraga on Vanapoiss Saaremaalt kadunud ja Tagamõisa ninale uppunud. Vesi aeas ta sarved maale, kus nad öösel kolisesivad, seepärast nimetakse seda randa Koldingi rannaks. Hundid olla need sarved säält praegusele Hundru ninale viinud, millest see oma nime saanud on. Ta keha on pärast meres nähtud, kus tursad teda imenud, mille pärast tursa pea paisutanud olla. Sellepeale võtnud Tõllu nõuks Kerlale kirikut ehitada ja saatnud oma poja Kaarmale kirikut ehitama. Kui kirikud valmis olivad, läinud Tõllu poja ehitust vaatama ja näinud, et pojal palju ilusam ja täielikum olnud. Selle üle vihastanud ta ja tahtnud poja kirikut ümber lükata. Tõllu lükanud ja poeg pidanud tõisel vastu ning ladunud tõise käega postisid vastu. Veel praegu olla Tõllu käease Kaarma kiriku seina küljes. Kord olnud sõda Sõrvemaal. Sääl võidelnud Tõllu viimast kord õige vahvaste. Ta õõritanud härjaratastega ümber, kuna viimaks kõik värk kadunud oli ja ainult tiisel kätte jäänud. Viimaks kukkunud see ka õnnetuseks kääst maha ja selle aja sees, kui ta teda maast uueste ära võtnud oli, löönud vaendlane ta pea otsast ära. Ta võtnud pea maast kaenu ja jooksnud sellega senni kui Hirmusta metsa. Sääl olla praegus ta haud olemas Kerla kehelkonna piiri peal. Veel oma haua peal ütelnud ta: „Kui sõda maal on, siis hüüdke mind: „Tõllu, Tõllu, tõuse üles, sõda Sõrve säärel!“„ Karjalapsed olla teda kord narrinud ja hüüdnud. Tõllu tõstnud kord pead ja vaatnud, näinud aga, et see laste narrimine olnud ja ütelnud selle peale, et ta enam mitte ei tõuse. Tema tegudest on veel raamat pealekirjaga: „Saaremaa vägimees, Suur Tõll“ välja antud P. Südamest. Sääl sees on temast pikalt räägitud, aga ometi on sääl ka mõni koht nõnda ja nõnda. |
| Lisaandmed |
| Kirjandus |
HVM II |
| Sisu kommentaar |
Tõll; Vp; Tõllu poeg |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
33032 |
| Sisestaja |
Pille Vahtmäe |
| Sisestuskuupäev |
13.09.2018 |
| Lisatud |
13.09.2018 13:02 |
| Viimati muudetud |
27.09.2018 00:17 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
H IV 2 |
| Säilik |
|
| Pala |
|
