Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | E 49467/8 | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | E 49467/8 < Karja khk, Leisi v, Purtsa k – V. Mägi (1915) | ||||||
| Viite osad | Kogu:EKöide:LK1:49467LK2:49468Pala: | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1915 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala päritolukoht | Saaremaa, Karja, Leisi v, Purtsa k |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | kirik, küla | ||||||
| Tegelased | ametmees, hiid, loom/lind/kala | ||||||
| Žanr | muist, topon | ||||||
| Jututüüp | Karja kirikut taheti Pamma k. lähistele ehitatama - Pammas palju kive; härjad ja varesed näitavad Karja kiriku koha; ehitusmeistri poeg ehitab samal ajal Kaarma kiriku, hirmus isa ees teeb sellele toed; Karja kirikuehitaja peakuju kiriku küljel. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Kaarma kirik | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Kaarma | ||||||
| Vana küla | Kaarma | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Uus küla | Kaarma-Kirikuküla | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Karja kirik | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Karja | ||||||
| Vana küla | Linnaka | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Uus küla | Linnaka | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Pamma küla | ||||||
| Rahvapärane nimi | Pamma | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Karja | ||||||
| Vana küla | Pamma | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Uus küla | Pamma | ||||||
| Tekst | |||||||
| Kui Karja kirikud ehitatud, siis olla ta enne pidanud Pamma küla ligidale kuskile mäe peale saama ehitatud, kus selle tunnistuseks praegus meil hea hulk kiva on, mis seal korratult laial on. Aastasadadel on nendest hulk juba kõdunenud ja maa sisse vajunud. Et aga seal töö ei edenenud, vaid mis päeval tehtud, see öösel lõhutud ja kivid kõige nelja tuule peale laiale pillatud, et asi sel kombel kuidagi edasi ei läinud, siis käinud ehitaja Sõrves targa juures. See õpetanud, et [pandagu] kiriku neli nurgakivi vankrile ja meistri tööriistad nende peale, vankri ette aga kaks musta härga, kellel ei kuskil ühtegi valged karva ei ole, ja lastagu härjad priitahtlikult omapead minna, kuhu tahavad. Nõnda ka tehtud. Otsitud seesugused härjad, pandud kiriku nurgakivid ja meistri tööriistad vankrile ja lastud minna. Härjad tulnud omapead, ilma et keegi neid juhatanud. Suur salk varesid lendnud ees, kellest üks alati karjunud: „Kaak, kaak, kaak. Karja määle!“ Härjad läinudki õhtuks senna kohta, kus praegu Karja kirik seisab, heitnud sinna ühe väikese mäekingu otsa magama. Teisel homikul võetud härjad vankri eest lahti, võetud kiriku nurgakivid pealt ära ja pärast ehitatudki kirik sellesama mäekingu peale. Ehitus läinud seal õige jõudsast, ei olnud seal öösist lõhkumist ega kedagi, kes oleks tööd takistanud. Kord läinud keegi Linaka küla naene sealtkaudu ja naernud selle üle, et kirikuehitus küllalt jõudsalt ei olla edenenud. Selle üle pahandanud meister ja ütelnud: „Nooh, et sa nüüd olid naernud, pead sa aastasadasid naerma,“ ja teinud selle naese pea kiriku sissepoole külge suure võlvi alla teise teisele poole külge, kus tal suu veel praegus lahti on ja naerab. Sellesama meistri poeg olla selsamal ajal ka Kaarma kirikud ehitanud, et aga poeg oma kiriku palju suurema ja tublima teinud, lubanud Karja kiriku ehitaja poja ehitatud kiriku ümber lükata. Keegi aga rääkinud pojale, poeg aga teinud oma kirikule väljaspoole mõlemile [poole] tublid toed vastu, nii et vanamees teda ümber lükata ei saanud. Karja kiriku olla keegi piiskop Kaarli ehitada lasknud. Kirikuehitaja pea oli veel hilja aja eest lõuna pool kiriku küljel ühe väljaspool müüri toe küljes, kus see kivist välja oli raiutud ja ligi kolm 6-jalalist sülda maast kõrgele oli kinnitatud, alles. 1897. aasta leeripoisid on ta kividega maha pillunud, kus nüüd enam muud kui pealuu ülemine osa veel ülevel on. [---] |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Kui Karja kirikud ehitatud, siis olla ta enne pidanud Pamma küla ligidale kuskile mäe peale saama ehitatud, kus selle tunnistuseks praegus meil hea hulk kiva on, mis seal korratult laial on. Aastasadadel on nendest hulk juba kõdunenud ja maa sisse vajunud. Et aga seal töö ei edenenud, vaid mis päeval tehtud, see öösel lõhutud ja kivid kõige nelja tuule peale laiale pillatud, et asi sel kombel kuidagi edasi ei läinud, siis käinud ehitaja Sõrves targa juures. See õpetanud, et [pandagu] kiriku neli nurgakivi vankrile ja meistri tööriistad nende peale, vankri ette aga kaks musta härga, kellel ei kuskil ühtegi valged karva ei ole, ja lastagu härjad priitahtlikult omapead minna, kuhu tahavad. Nõnda ka tehtud. Otsitud seesugused härjad, pandud kiriku nurgakivid ja meistri tööriistad vankrile ja lastud minna. Härjad tulnud omapead, ilma et keegi neid juhatanud. Suur salk varesid lendnud ees, kellest üks alati karjunud: „Kaak, kaak, kaak. Karja määle!“ Härjad läinudki õhtuks senna kohta, kus praegu Karja kirik seisab, heitnud sinna ühe väikese mäekingu otsa magama. Teisel homikul võetud härjad vankri eest lahti, võetud kiriku nurgakivid pealt ära ja pärast ehitatudki kirik sellesama mäekingu peale. Ehitus läinud seal õige jõudsast, ei olnud seal öösist lõhkumist ega kedagi, kes oleks tööd takistanud. Kord läinud keegi Linaka küla naene sealtkaudu ja naernud selle üle, et kirikuehitus küllalt jõudsalt ei olla edenenud. Selle üle pahandanud meister ja ütelnud: „Nooh, et sa nüüd olid naernud, pead sa aastasadasid naerma,“ ja teinud selle naese pea kiriku sissepoole külge suure võlvi alla teise teisele poole külge, kus tal suu veel praegus lahti on ja naerab. Sellesama meistri poeg olla selsamal ajal ka Kaarma kirikud ehitanud, et aga poeg oma kiriku palju suurema ja tublima teinud, lubanud Karja kiriku ehitaja poja ehitatud kiriku ümber lükata. Keegi aga rääkinud pojale, poeg aga teinud oma kirikule väljaspoole mõlemile [poole] tublid toed vastu, nii et vanamees teda ümber lükata ei saanud. Karja kiriku olla keegi piiskop Kaarli ehitada lasknud. Kirikuehitaja pea oli veel hilja aja eest lõuna pool kiriku küljel ühe väljaspool müüri toe küljes, kus see kivist välja oli raiutud ja ligi kolm 6-jalalist sülda maast kõrgele oli kinnitatud, alles. 1897. aasta leeripoisid on ta kividega maha pillunud, kus nüüd enam muud kui pealuu ülemine osa veel ülevel on. [---] |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Kirjandus | HVM II | ||||||
| Sisu kommentaar | isa ja poeg (Tõll ja Tõllu poeg?) | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 32955 | ||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
| Sisestuskuupäev | 11.09.2018 | ||||||
| Lisatud | 11.09.2018 12:48 | ||||||
| Viimati muudetud | 12.09.2018 09:23 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | E | ||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||