Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | RKM II 109, 192/5 (41) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | RKM II 109, 192/5 (41) < Halliste khk., Abja-Paluoja – Mats Laarman < Mats Laarman, s. 1873 (1961) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:RKM IIKöide:109LK1:192LK2:195Pala:41 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1961 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | mõis, küla | ||||||||||||||
| Žanr | aj, andm, topon | ||||||||||||||
| Jututüüp | Õisu küla nime tekkimine; erinevad nimekujud. Kaarli mõis ja küla | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Heinjärv | ||||||||||||||
| Vana maakond | Järvamaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Ambla | ||||||||||||||
| Vana küla | Savalduma | ||||||||||||||
| ERA kood | Amb_Savalduma_02 | ||||||||||||||
| Uus maakond | Järva maakond | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kaarli mõis | ||||||||||||||
| Vana maakond | Pärnumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Halliste | ||||||||||||||
| Vana küla | Kaarli | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Kaarli | ||||||||||||||
| Koht 3 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Õisu küla | ||||||||||||||
| Vana maakond | Viljandimaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Paistu | ||||||||||||||
| Vana küla | Õisu | ||||||||||||||
| Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Õisu | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Õisu nime tekkimine. Pöörasin küsimusega, millistel asjaoludel ja põhjustel võis tekkinud olla Õisu nimi, vanaaja uurija, M. J. Eiseni poole. Eisen oskas küsimuse üsna kergelt lahendada. Mõtles pisut aega ja ütles siis: „Eiso, Õiso, Õis-soo. Külap vist pidi Õisu mõisa lähedal üks soo olema, mille nimeks Õis-soo, ja sellest arvatavasti oli tuletatud ka mõisa nimetus.“ Mind millegipärast sarnane küsimuse lahendus ei rahuldanud, aga ma ka ei leidnud põhjust selle lahenduse vastu vaidlemiseks. Jäin ootama, kuni võimaldub asja uuesti kõne alla võtta. Kõnelus Eiseniga toimus kahekümnendate aastate algul, aga muutuvate aegade ja uute sündmuste keerus viibis see kõne alla võtmine kolm-nelikümmend aastat hiljem. 1948ndal aastal, pärast sundasunike kodukülla tagasitulekut, sattus minu kätte vaheajal, s.o. okupatsiooni aastail, ilmunud W. Zwiebelbergi brošüür Halliste kih. mineviku kohta ja sellest leidsin väljenduse, et Kaarli mõis orduajal Jodentack või Isentack nime olevat kandnud. Nagu eespool, ptk. 37 seletatud, jõudsin Jodentacki nime kaudu päris kindlale veendumisele, et vanadel pärimustel, mis tõendasid, et Kaarli mõis ja pärastpoole ka vald omale nime on saanud mõisa viimaselt omanikult, Kaarli härralt, täiesti usutav alus all on, ja et selleks „Kaarli härraks“ oli Carl Boy. Kaarli mõisa vana nimi Jodentack = Joedentack = Jõedetagune, samuti teine nimi Isentack = Eysentack = Ey – järvetagune viitavad päris selgesti sellele, et need vanad nimed on tuletatud silmas pidades selle asula asupaika. Vanem ja sellega ühtlasi ka tähtsam mõis selle Ey-järve ümbruses orduajal oli Ossamois. See asus pärastise Morna mõisa kohal suure maantee ääres, milline Karksi lossi Viljandi lossiga ühendas. Oli päris loomulik ja arusaadav, et uuele mõisale, mis teisel järvekaldal oli tekkinud, nimeks anti jõede- või järvetagune nimi, vaadeldes seda Ossamoisa asukohalt. Ossamõisa naabrusesse asutati suure maantee ligidale veel teine uus mõis, Ossaküll mõis. Tõenäoliselt lammutatud Ossaküla asemele. Küla elanikud olid muidugi sunnitud võimu eest taganema, otsima omale uue asukoha. Selle nad leidsid paar kilomeetrit eemal järve kaldal. Oma uue asukoha järele sai küla nüüd nimeks Eyseküll = Heinjärve küla. Kuid ega seegi asupaik jäänud külale püsivamaks. Sõdade ajastul, mis enne meie kodumaa langemist 1611 Rootsi valitsuse alla, siin oli väldanud Ordu riigi lõpuaastast 1561. saadik, olid toimunud siin väga suured muutused. Laastamised olid pühkinud endised asulad ja nende asemele olid kerkinud uued. Nõnda ka Õisu järve ümbruses. Rootsiaegsetes maksukirjades ei esine enam endine Eyseküll, vaid Eyseekülls-Hoff = Eyseküla mõisa = Eusekül = Õisu: Ossa küla mõis oli end uuesti ümber paigutanud ja asunud küla asemele. Sinna on ta ka jäänud meie ajani. Eelolevat kirjeldust Õisu järve ümbruses olnud asulate ajalugu silmas pidades, siin olnud asulate ja nende nimede ümbermuutmisi tähele pannes leiame, et ainult järve nimi on püsima jäänud. Järv on annud nime ka tema ligiläheduses olevatele tähtsamatele asulatele, mõisatele Õisule ja Kaarlile. Õisu nime tekkimise alust ei tule siis küll mitte otsida meile üsna tundmatust Õis-soo olemasolemisest ega mõnest teisest asjast, vaid kohalikust üldtuntud muistendist, kuidas Õisu järv on tekkinud pilvedes peitunud veemasside äkilise allalangemise tagajärjel madalale laialdasele heinamaa nõgusse. Rahvas on unustanud järve endise nimetuse ja võtnud võõraste poolt antud nime Eysee = Heusee = Heinjärv. Milline see vana rahvapärane nimi järvel olnud, jääb meile teadmatuks, aga päris silmanähtav on, et Õisu nimi on saksakeelsest Heu-see\'st tuletatud. 1634. ja 1684. a. rootsiaegsetes maksukirjades: Eyseküll ja Eysekülls-Hoff, 1770 A. Hupel „Topogr, Nachrichten“: Euseküll, eesti keeli Eiso, Eisomois. |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Tekstimärkus | Sisestas Salle Kajak 2007, kontrollis Salle Kajak 2007 [järv] | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 32905 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 09.09.2018 | ||||||||||||||
| Lisatud | 09.09.2018 21:48 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 09.09.2018 23:20 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | RKM II 109 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||