Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 13302/3 (8)
Täisviide E 13302/3 (8) < Tõstamaa khk., Pootsi v. – O. Schantz < ja A. Puls (1894)
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:13302LK2:13303Pala:8
Kogumisaasta(d) 1894
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Otto Schants
Teksti sisu
Objekti liik sild, meri, kivi
Tegelased hiid/kurat
Žanr muist
Jututüüp Vanapagan ehitanud silda Liu säärelt Tahkuranda, kuid udu seganud ja vanapagan tapnud end viimaks ära. Ses kohas kummitab
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Salatsi
Vana maakond välismaa
Kihelkond Läti
Koht 2
Objekti nimetus Tahkuranna
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Häädemeeste
Vana küla Tahkuranna
Uus maakond Pärnu maakond
Uus küla Tahkuranna
Koht 3
Objekti nimetus Liu säär
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Tõstamaa
Vana küla Liu
Uus maakond Pärnu maakond
Uus küla Liu
Tekst
Liu säär
Vanapagan tahtnud ühe rutulise asja pärast Liust otse üle mere Tahku ja Salatsi minna. Et lage vesi ees, pole ta muud saanud, kui hakanud teed tegema. Ta vedanud kiva rannalt ja loopinud meresse, ikka otse üle mere. Saanud ta tüki aega töötanud, seal tulnud paks udu maha, nii et sülda maad ka edasi ei näe. See olnud jälle Vanapaganale suureks õnnetuseks, ta pole nüüd näinud, kus ta kiva toonud ehk kus ta neid viinud. Ilm olnud pime nagu kott. Sellest hoolimata töötanud Vanapoiss siiski edasi, vedanud kiva mis kolinal. Udu läinud ikka paksemaks, viimaks nii, et sundinud tööd seisma jäema. Vanapoiss kirunud ja karinud, et ruttu oleks, tarvis minna, aga ei saa. Viimaks südametäiega vandunud end ära, hüpanud ühe suure kivi äärde meresse ja uppunud ära. Pärast, kui ilm. selgeks läinud, näinud rannarahvas hirmuga, mis sündinud: tükk merevett oli maaks saanud, eestotsa läinud maantee moodi maa otse edasi, perast aga pöörnud pikkamisi õhtu poole ja lõpnud alles poole versta pikkuselt – siis veel, kui vesi möön, hulga pikemalt. Pärast aga olla mõned näinud selle kivi juurest vee seest, kuhu Vanapagan end ära uputas, kord kassi, kord koera, kord hobust, kord härga, kord seda, kord teist veest välja tulema, kivi otsa ronivat ja ära kaduvat. Vist olla see uppun tondi vaim. Nenda siis Liu poolsaare sündmise lugu.
Redigeeritud tekst
Liu säär
Vanapagan tahtnud ühe rutulise asja pärast Liust otse üle mere Tahku ja Salatsi minna. Et lage vesi ees, pole ta muud saanud, kui hakanud teed tegema. Ta vedanud kiva rannalt ja loopinud meresse, ikka otse üle mere. Saanud ta tüki aega töötanud, seal tulnud paks udu maha, nii et sülda maad ka edasi ei näe. See olnud jälle Vanapaganale suureks õnnetuseks, ta pole nüüd näinud, kus ta kiva toonud ehk kus ta neid viinud. Ilm olnud pime nagu kott. Sellest hoolimata töötanud Vanapoiss siiski edasi, vedanud kiva mis kolinal. Udu läinud ikka paksemaks, viimaks nii, et sundinud tööd seisma jäema. Vanapoiss kirunud ja karinud, et ruttu oleks, tarvis minna, aga ei saa. Viimaks südametäiega vandunud end ära, hüpanud ühe suure kivi äärde meresse ja uppunud ära. Pärast, kui ilm. selgeks läinud, näinud rannarahvas hirmuga, mis sündinud: tükk merevett oli maaks saanud, eestotsa läinud maantee moodi maa otse edasi, perast aga pöörnud pikkamisi õhtu poole ja lõpnud alles poole versta pikkuselt – siis veel, kui vesi möön, hulga pikemalt. Pärast aga olla mõned näinud selle kivi juurest vee seest, kuhu Vanapagan end ära uputas, kord kassi, kord koera, kord hobust, kord härga, kord seda, kord teist veest välja tulema, kivi otsa ronivat ja ära kaduvat. Vist olla see uppun tondi vaim. Nenda siis Liu poolsaare sündmise lugu.
Lisaandmed
Sisu kommentaar Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32531
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 30.08.2018
Kontrollimiskuupäev 30.08.2018
Lisatud 20.06.2012 16:58
Viimati muudetud 30.08.2018 00:51
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E
Säilik
Pala