Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide EKIKN vjg es1 ti-tr [138/48] (592995/3015)
Täisviide EKIKN vjg es1 ti-tr [138/48] (592995/3015) < Viru-Jaagupi khk - E. Leppik (1996)
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1996
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Eduard Leppik
Teksti sisu
Objekti liik kivi, pühapaik
Žanr muist, andm
Jututüüp Toolse rannamehe tütar - kiviks muutunud neiu, eri jutuversioonid eri allikatest, sh kirj
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Toolse rannamehe tütar
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Viru-Jaagupi
Vana küla Raudlepa
ERA kood VJg_Raudlepa_01
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Raudlepa
Märkus kaitsealune muistis
Tekst
Toolse rannamehe tütar
'piklik kivi Raudlepa külas (skeemil nr. I) uue Narva maantee lõunaküljel kuuseheki taga Turu talu maal'
Muistendi järgi olevat kivi Toolse rüütli poolt röövitud neiu, kes abipalve peale kõrgema väe poolt pikselöögiga rahnuks muudeti. (vt. M. J. Eisen, Kolmandad Eesti kohalikud muistejutud. Tallinn 1920, .lk. 192-194)
Vrd. sellega H. Joonuks, Rakvere rajoon. Tallinn 1977, lk. 45 ning Tallinn-Narva. Tallinn 1979, lk. 36; V. Martinsoo, Vinni. Tallinn 1978, lk. 55; F. R. Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud. Tallinn 1967, lk. 373-374.
F. R. Kreutzwaldi teisendile on kaunis lähedane A. Läntsu poolt 20. saj. alguses üleskirjutatud lugu. See erineb F. R. Kreutzwaldi teisendist selle poolest, et ratsanik ei jõua seal pulmamajja, rannamehe tütre kiviks muutev kärgatus toimub enne seda, sest kukk alustab hommikust laulmist. (vt. Rakvere muuseum, fond 2115. Halljala 1905 1915 A. Länts, lk. 49-50.
Hoopis erinev kõigist eelmainituist on A. Läntsu muistendite kaustas järgmine lugu: "Rootsi tee, kust Kaarel XII, ainukene Rootsi kuningas, keda rahvas veel mäletab, tulnud Laiakari alt, Seppa aja [aia] tagant läbi [Vihula] Linnamää pääle välja - mets raiutud kirvestega maha ja pakk pandud paku kõrva maha. Selle jau pealt leitud kraavi tegemisel hobuseraudu, mis teist moodi olnud kui praegused. Linnamäelt otse Armi kaudu Salatse peale ja sealt Kavastu kõrtsi (praegu Kärmu tohtre maja) juure maanteele välja ja maanteed mööda Narva poole. Kaarli mõisa väljal saanud Rootslased Venelastega esimiseks kokku. Venelased jäänud alla. Selle mälestuseks pandud Kaarli mõisa väljale naiste rahva moodi kivi, elmed kaelas (vt. eeltsiteeritud fond, lk 88-89)
Lisaandmed
Sisu kommentaar pp MR 2018
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32137
Sisestaja Mari-Ann Remmel
Sisestuskuupäev 15.08.2018
Lisatud 06.08.2018 13:17
Viimati muudetud 10.03.2019 21:37
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala