| Arhiiviandmed |
| Viide |
P. Süda, Suur-Tõll... |
| Täisviide |
Suur Tõll, Saaremaa wägimees: Eestlaste ennemuistne jutt/Saaremaa-rahwa suust 20-ne aasta jooksul kokkukorjanud P. Süda
Tallinn: T. Pihlakas, 1889 (Tallinn: H. Mathiesen) |
| Viite osad |
Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: |
| Kogumisaasta(d) |
1889 |
| Kogujad |
|
| Pala päritolukoht |
Saaremaa
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
haud, kindlus, mõis |
| Tegelased |
hiid, väepealik |
| Žanr |
j |
| Jututüüp |
Tölluste - Tõllu kindlus, praegu mõis; Tõll kaotab pealahingu, tõmbub Sõrve, mida valitseb surmani; maetud Tiirimetsa mõisa alale; valitsusala piiridest |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Tõllu haud |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Vana küla |
Tiirimetsa? |
| Täpsem asukoht |
Tiirimetsa mõisa alal |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Koht 2 |
| Objekti nimetus |
Tõlluste kindlus/mõis |
| Rahvapärane nimi |
Tölluste kindlus/mõis |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Püha |
| Vana küla |
Tõlluste |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Tõlluste |
| Tekst |
Jämaja ja osa Anseküla kihelkonda moodustavad praegu Sõrve, mis pole muu provintsiga samasuguseid sõjasündmusi kogenud. Ühine, kokkukuuluv, isadelt poegadele pärandunud ja seepärast tõenäoliselt sealsete eestlaste muistend, vestab ühest pealikust või väejuhist (eesti vannam e. vannem) nimega Tölle, kes pealahingus oma sõjaväe, oma kindluse Tölluste (mis praegu on mõis) [148] ja suurema osa maast kaotanud, sellepeale Sõrve tõmbunud [147] ja seda ala kuni oma surmani valitsenud. Ka praegu on ta oma vendade seas kuulus oma vapruse ja kehasuurusega ja olevat maetud Tiirimetsa mõisa alale Anseküla kihelkonnas [175]. Seal näidatakse praegugi veel tema hauapaika ja seal austatakse teda veel praegugi ligemal elavate vendade poolt iga-aastaste tema haual käimiste läbi. Tema maa piiriks olnud Nasva jõgi ja Suur laht Kuressaare ligidal ja olevat loode suunas ulatunud Tiirimetsani. Nüüd küünib Sõrve ainult Salme jõeni.
|
| Redigeeritud tekst |
Jämaja ja osa Anseküla kihelkonda moodustavad praegu Sõrve, mis pole muu provintsiga samasuguseid sõjasündmusi kogenud. Ühine, kokkukuuluv, isadelt poegadele pärandunud ja seepärast tõenäoliselt sealsete eestlaste muistend, vestab ühest pealikust või väejuhist (eesti vannam e. vannem) nimega Tölle, kes pealahingus oma sõjaväe, oma kindluse Tölluste (mis praegu on mõis) ja suurema osa maast kaotanud, sellepeale Sõrve tõmbunud ja seda ala kuni oma surmani valitsenud. Ka praegu on ta oma vendade seas kuulus oma vapruse ja kehasuurusega ja olevat maetud Tiirimetsa mõisa alale Anseküla kihelkonnas. Seal näidatakse praegugi veel tema hauapaika ja seal austatakse teda veel praegugi ligemal elavate vendade poolt iga-aastaste tema haual käimiste läbi. Tema maa piiriks olnud Nasva jõgi ja Suur laht Kuressaare ligidal ja olevat loode suunas ulatunud Tiirimetsani. Nüüd küünib Sõrve ainult Salme jõeni.
|
| Lisaandmed |
| Tekstimärkus |
Originaal saksa keeles: Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland III |
| Kirjandus |
HVM II |
| Sisu kommentaar |
Tõll |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
31943 |
| Sisestaja |
Pille Vahtmäe |
| Sisestuskuupäev |
06.08.2018 |
| Lisatud |
06.08.2018 12:02 |
| Viimati muudetud |
14.08.2018 16:15 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
|
| Säilik |
|
| Pala |
|
