Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | ERA I 6, 278/83 (87) | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | ERA I 6, 278/83 (87)< Haljala khk - Hermann Länts 1868-1917 (1937) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:ERA IKöide:6LK1:278LK2:283Pala:87 | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1937 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | hiis, maastik, linnamägi, allikas, mägi | ||||||||||||||
| Žanr | topon, j | ||||||||||||||
| Jututüüp | Mäenimed (sh Iiesilla mägi, Salatse Ristmägi, Vihula Ristmägi, Vihula linnamägi jm), Sagadi Külmallikas -talud ja allikad Haljala khk, üldistav maastiku kirjeldus | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Külmallikas | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Haljala | ||||||||||||||
| Vana küla | Sagadi | ||||||||||||||
| Täpsem asukoht | Veskimäest | ||||||||||||||
| ERA kood | Hlj_Sagadi_03 | ||||||||||||||
| Uus küla | Sagadi | ||||||||||||||
| Märkus | Kas Veskimägi võis = Tuulemägi põhikaardil? Seal Allika talu. | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Viinaköögi allikas | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Haljala | ||||||||||||||
| Vana küla | Karula | ||||||||||||||
| ERA kood | Hlj_Karula_ | ||||||||||||||
| Uus küla | Karula | ||||||||||||||
| Koht 3 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Umballikas | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Haljala | ||||||||||||||
| Vana küla | Kiva | ||||||||||||||
| ERA kood | Hlj_Kiva_01 | ||||||||||||||
| Uus küla | Kiva | ||||||||||||||
| Märkus | Munajõe | ||||||||||||||
| Koht 4 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Iiesilla mägi | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Haljala | ||||||||||||||
| Vana küla | Karula | ||||||||||||||
| ERA kood | Hlj_Karula_01 | ||||||||||||||
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Karula | ||||||||||||||
| Koht 5 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Maltsakallas | ||||||||||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Viru-Nigula | ||||||||||||||
| Vana küla | Kunda | ||||||||||||||
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||||||||||
| Uus küla | Kunda | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Haljala kihelkond on kaunis tasane maa, kui seljandikusid, mis läänest idasse käivad maha. Kihelkonna lõunapoolne serv on juba Pahnimäes ja Aukülas 180 jala ümber merepinnast kõrgemal, mis 25 verstaga põhjapoole /pag 279/ merepinnani vajub. Mööda merekallast käib tükati kaunis kõrge liiva seljandik mis virda jõgedest alla veetud llivast laiali on kannud ja pagu veega tuul maale tagasi tuiskanud. Seljandikust maa poole on selle taga enamiste soo. Soost maa poole kõrgem seljandik ja jälle soo, kelle põhi, aga esimise soo põhjast kõrgem on. Teine liiva seljandik on Lemuselja nime all tutav Altja külast alustades kunni Loobu jõeni Põrgaste veski ja Vihasuu küla vahel. Kolmas liivaseljandik save astme serva pääl on mõnes kohas 70-100 jalga kõrge vajub aga uuste märksa madalamaks. Seda seljandiku kutsutakse lihtsalt mäeks ja metsa mere pool seljandiku Mäealuseks metsaks. Teatud kohad selle seljandikus kutsutakse ise nimega: Ligedama mägi, Ahisadama mägi, Tõrvaaugu mägi Künnapmägi, Liivasmägi, Laanemägi, Onganumme mägi, Mõuramägi j.m. Sellest seljandikust maapoole algavad Maltsakalda esimised paerünkad, kelle alla jää päiguti kivi virnad vares-tahu ehk save pääle kokku on kannud. Loobu jõel Porgaste juures alustades läheb seljandik ida poole Rahkme, Tõugu, Võhma Ilumäe, Põhjakalda, Sagidi küla, Veskimäe, Sagadimõisa, Linnamäe Vihula küla ja mõisa Kosta, Tiigi, Iiesilla mäe, Savekalda, Karula mõisa, Veskimäe, Iilpalu, Kandle /pag 280/ Pehka, Selja ja Kaliküla kaudu Kunda poole. Maltsakalda alune s.o. Maltsakalda ja mere vaheline jagu Haljala kihelkonnast on liiva nõmmed, kõrgemad kohad männi metsade all, vesisemad kuusemetsade ja segametsade all, soosed kohad jõgede ääres perede heinamaadeks, mis rannas ehk Maltsakalda päel on. Peresid on kehva maapinna pärast arvaste mööda Lemuselga: Lemuselja, Korjuse, Vanapere, Vanaõue, Palmses, Putniidu Essu järel, Pajuveski Altpere ja Ülevaltpere, Saunakõrve Karulas, Eriki ja Tiidriki Seljal, Kiva, Palli ja Rünka peale veskite ja metsavahtide; Mäe ja Maltsakalda vahel Uhandu karjamõis, Esku pered, Soopõhja 2 peret, Tepelvälja pered, Magasimaa, Lauli küla Sagadis, Sippa - Vihulas. Asjata ei kutsunud vanad Parkali välja ümbrust Näljanurgaks ja jätnud Aadami aeda maha. Vihula kõrb, Kõrve, silla ots, Laanemägi, Onganumme mägi, Süsinumm tuletavad veel seda aega meele,kui peale 1\' jämedused kadakad Ilumäe all ja Toolsel alles kasvama hakasid ja karud ja hundid hobuse karjas käisid. Maltsakaldast lõuna poole on pind madal paepealne maa, kus pruuni mulda pae klimpide vahelt kaunis kehvalt olemas küüradel, madalatel kohtadel on aga paas peale vee all olemise ja natukese laintest loksutatud liivakivide liiva korra korjamise sügavale (9\' jalani) turva pinna alla kadunud. Siia kas mere ja vastu rünkaid loodest - kagu poole munakivi lademetena ehk üksikult kokku kannud ja vaheda atrudega täis täitnud ja hea põllu pinna loonud, ehk jälle paed lainetes ümmarguseks muutnud. Maltsakalda peal on head põllumaid Karula mõisal ja Katela küla meestel. Loobu ja Võsu jõgede vahel käib kagust loodesse Viitnalt Ilumäele teine paekivi seljandik risti vastu Maltsakallast vee vahena. Selle seljandiku ja Loobu jõe kõrge liiva kallaste on põhjatu lauka soo, kust Muike juurest veike ojakene Oruveski poole pääseb. Joaveskist Porgasteni on Loobu jõgi või sele jäed ehk jälle gletscherite ajal kivid paekorra ka varestahu pealt ära lõhkund ja varestahu korraga seltsis alla vett viinud, Lemmingi kohal on veel kari, aga allpool aua jõgi. Mustoja ümbruses võiks kord ka Laukasoo tauline järv olnud olla järgmise piiridega: Seljaku, Põhjakalda, Sagadi küla, Sagadi veskimägi, Hundiaugu mägi, Vihula Ristmägi, Vihula Linnamägi, Vihula Veskimägi, Kosta, Läävaru, Iiesilla mägi, Karula Vanaveski mägi, Maretaugu mägi, Arujärve rüngas, Kandle kallas, Varangu kallas, Tõugupaju, Tatruse, Kakumägi, Kukerpalli mägi, Mullamägi, Vitivere mägi /pag 282/ Potsumägi, Parimägi, Suurmägi(pärast Salatse Ristmägi, Pihlakamägi, Aaspere, Aru, Suvinõmme, Rõmeda, Viitna, Sakku, Kõrve kõrts, Võsupere, Põhjalakalda. Selle paekausi taulise järve vesi oleks äärte madalamatest kohtadest põhja poolt pidanud hakama üle jooksma nimelt Palmse mõisa juures Põhjakalda kohalt, Kone, Sagadi, Härgoja kohalt, Kosta, Tiigi, Karula, Karula Soone, Munajõe kaudu Kandle kohal, kui mere vesi juba madalamaks jäi peale Maltsakalda veepinnast kõrgemale kerkimise ehk selle järve paepõhjalst jagude vahelt alla minema ja kas või vee all hallikana merde voolama. Terve Maltsakalda alune äär on suurema ehk vähema hallikate rida, kust kõrgemal seisvate soode vesi välja jookseb. Suuremad on Külmhallikas Sagadi Veskimäest, Sagadi viinaköögi 3 tiiki, Suur hallikas Tiigi küla ja Karula mõisa vahel, Karula Viinaköögi hallikas, Umbhallikas Munajõe ja Soone ühinemisest paar sülda põhjapool ja Turvaja hallikas. /---/ |
|||||||||||||||
| Lisaandmed | |||||||||||||||
| Sisu kommentaar | pp MR 2018 | ||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 31665 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Mari-Ann Remmel | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 28.05.2018 | ||||||||||||||
| Lisatud | 20.06.2012 17:42 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 24.09.2019 23:58 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | ERA II 153 | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||