Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | Dr. Bertram, Wagien | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | Dr. Bertram, Wagien, Ik. 12. | ||||||
| Viite osad | Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: | ||||||
| Kogumisaasta(d) | |||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | jõgi | ||||||
| Tegelased | hiid | ||||||
| Žanr | muist, j | ||||||
| Jututüüp | Kalevipoja mõõk Kääpa jões - needuse kohaselt lõikab mõõk hiiul jalad, 2 allikat tähistavad verevoolu; mõõk hiilgavat keskpäeviti jões. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Kalevipoja mõõk | ||||||
| Vana maakond | Tartumaa | ||||||
| Kihelkond | Maarja-Magdaleena | ||||||
| Vana vald | Saare | ||||||
| Vana küla | Kääpa | ||||||
| Vana talu | Kääpa | ||||||
| Täpsem asukoht | Kääpa jões silla ligidal | ||||||
| Uus maakond | Jõgeva maakond | ||||||
| Uus küla | Kääpa | ||||||
| Tekst | |||||||
| Kalewi's Schwert Etwa auf dem halben Wege vom Säng Nr. l zum Säng Nr. 2 — in der Mitte der Ellipse liegt das Gesinde Kääpa bei Saarenhof (dem Grafen Mannteufel gehörig) an dem Bache gleichen Namens, der aus dem See von Jegel entspringt, sich mit dem Rojelschen Bach vereint und bei Omedo im Peipus mündet. Hier, erzählt die alte Sage, liegt im Grunde des Baches, hart an der kleinen Brücke, das vielberühmte, beredte, klingende und singende Schwert des Helden, das denn allerdings verdiente am Himmel zu glänzen am Gürtel Orions (vergl. den 11. Gesang des Kalew). Der Wirth in Kääpa versicherte mir (1835) treuherzig, dass man das Schwert noch jetzt bisweilen in der Mittagssonne blitzen sehe! — Auch zeigte er mir einen Acker, wo der Riese verblutete. Als dieser einst durch den Pluss stieg, erfüllte sich an ihm der alte Fluch, nach welchem er durch sein eigenes Schwert umkommen musste. Es fuhr ihm durch beide Füsse; der Held stürzte hin und deckte das ganze Feld mit seiner Riesenleiche. Zwei Quellen bezeichnen die zwei Blutströme als ewige Erinnerung. Im nahen Walde fand ich eine Menge von altbemoosten und hochbewachsenen, parallel liegenden Hügeln, die vermuthen lassen, dass hier entweder eine Schlacht stattgefunden hat, oder dass hier ein heidnischer Begräbnissplatz (kalmud) war. Wer eine Fahrt unternähme, um Sagen zu sammeln und Zeit und Geduld besässe, würde vielleicht reiche Sagenschätze finden, die ich als Durchreisender eben nur anzudeuten vermag. [TÕLGE.] Kalevi mõõk Peaaegu poolel teel sängist nr. l sängi nr. 2 juurde ellipsi keskel seisab Kääpa talu Saare mõisa ligidal (mis kuulub krahv Mannteufelile) samanimelise jõe kaldal, mis lähtub Jõemõisa jõest ning ühineb Kullavere jõega ja suubub Omedu juures Peipsisse. Siin, nõnda jutustab vana muistend, lamab jõe põhjas üsna väikese silla ligidal kaugelt kuulus, palju kõneldud, helisev ja laulev sangari mõõk, mis muidugi ära teenis hiilata taevas Orioni vöös (vrd. Kalevi 11. laul). Kääpa peremees kinnitas mulle (1835) puhtsüdamlikult, et mõõka veel praegu mõnikord keskpäeva päikesega võib näha! — Ta näitas mulle ka põldu, kus hiid verest tühjaks jooksis. Kui ta ükskord läbi jõe astus, teostus tema juures vana needus, mille järgi ta pidi hukkuma oma mõõga läbi. Mõõk lõikas tal mõlemad jalad läbi; kangelane langes maha ja tema hiiulaip kattis kogu põllu. Kaks allikat tähistavad igavese mälestusena kaht verevoolu. Ligidal metsas leidsin rea ammust aega sammaldunud ja kõrgeid kõrvuti seisvaid künkaid, mis lubavad arvata, et siin on toimunud kas mingi lahing, või oli siin paganusaegne matuseplats (kalmud). Kes võtab ette matka, et muistendeid koguda, ning kellel on aega ning kannatust, leiab vist rikkalikult muistendivara, millele mina aga läbisõitjana saan praegu ainult viidata. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| [TÕLGE.] Kalevi mõõk Peaaegu poolel teel sängist nr. l sängi nr. 2 juurde ellipsi keskel seisab Kääpa talu Saare mõisa ligidal (mis kuulub krahv Mannteufelile) samanimelise jõe kaldal, mis lähtub Jõemõisa jõest ning ühineb Kullavere jõega ja suubub Omedu juures Peipsisse. Siin, nõnda jutustab vana muistend, lamab jõe põhjas üsna väikese silla ligidal kaugelt kuulus, palju kõneldud, helisev ja laulev sangari mõõk, mis muidugi ära teenis hiilata taevas Orioni vöös (vrd. Kalevi 11. laul). Kääpa peremees kinnitas mulle (1835) puhtsüdamlikult, et mõõka veel praegu mõnikord keskpäeva päikesega võib näha! — Ta näitas mulle ka põldu, kus hiid verest tühjaks jooksis. Kui ta ükskord läbi jõe astus, teostus tema juures vana needus, mille järgi ta pidi hukkuma oma mõõga läbi. Mõõk lõikas tal mõlemad jalad läbi; kangelane langes maha ja tema hiiulaip kattis kogu põllu. Kaks allikat tähistavad igavese mälestusena kaht verevoolu. Ligidal metsas leidsin rea ammust aega sammaldunud ja kõrgeid kõrvuti seisvaid künkaid, mis lubavad arvata, et siin on toimunud kas mingi lahing, või oli siin paganusaegne matuseplats (kalmud). Kes võtab ette matka, et muistendeid koguda, ning kellel on aega ning kannatust, leiab vist rikkalikult muistendivara, millele mina aga läbisõitjana saan praegu ainult viidata. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | Vrd.: EKS 32, 2/3 < Kodavere, Pala v. — L. Kettunen (1911) | ||||||
| Kirjandus | Trükitud: "Muistendid Kalevipojast" | ||||||
| Sisu kommentaar | Kp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 31576 | ||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
| Sisestuskuupäev | 07.05.2018 | ||||||
| Lisatud | 07.05.2018 16:50 | ||||||
| Viimati muudetud | 07.05.2018 16:51 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | |||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||